26 mai 2017

Nädala ringvaade

Ta tegi seda jälle! Ka tänavu viskas meie isiklik mürkel nina maa seest välja. Eelmisel aastal tegi ta seda ka, aga siis ma olin ise loll ja müksasin teda jalaga, arvates, et ju see üks moondunud viss ole. Sedakorda olin targem ja lausa o o t a s i n tema tulekut, käisin kenasti üle päeva vaatamas ja otsimaski. 


Kuna ma rattaretkelistest kehvem ei tahtnud olla, siis käisin tervelt 3 (sic!) korda rallimas. Tõsi, esimesel korral sõitsin pedaalid ratta küljest lahti :))))) Ei, tegelikult algas see nii, et kui ma päris esimesel korral sõitma tahtsin minna, siis oli kumm tühi, lisaks ei sobinud ventiili otsik pumbaga ja kui lõpuks sai lahendus leitud, siis läks mingi oluline jubin hoopis sisekummi sisse ja... nii palju siis sõitmisest. Järgmisel korral sain küll sõitma, aga 21. kilomeetril lendas pedaal küljest (koju läksin põhimõtteliselt tõuksi sõites). 


Rattaretk oli hirmus ja tore üheaegselt. Mul oli pühaba hommikul Suuremõisa poest hapukoort vaja, aga... terve pood oligi ainult üksainumas  JÄRJEKORD! Lisaks uputas poeesine prügist. 












Kes pikka juttu siitsamast blogist ei ole viitsinud eelmise aasta Brasiilia kohta lugeda, siis näib, et juunikuu Eesti Naises on lühiversioon (oluliselt viisakam pikast versioonist) kenasti olemas. Ma ise ka juhuslikult avastasin selle NailSpas aega surnuks lüües. 
P.S.Seekord jäid isegi sõrmed otsa alles ja verd ei lennanudki :)


 Ja siis jõudis veel ka pärale meie uus kaunitar :) Enne peategelase saabumist anti meile asendusautoks aga hoopistükis Jaguar. Loomulikult unustasime me kogu aeg ära, et meil on istumise all väike auto ja marssisime aga vaprasti mööda Bauhause ja Bauhofe nagu õiged maakad kunagi ja järjepidevalt oli kiusatus osta mulda, aiamööblit ja muid imelikke asju. Koheselt võisime ka ise veenduda, millise rahvusgrupi meelisauto Jaguar on, sest Lasnamäel ei peetud paljuks näpuga katsuma tulla ja juttu puhuda.

Uuest kaunitarist olulisem oli aga muidugi sinna jäetud šampanja.

 Samal päeval oli muidugi tarvis uus auto kohe sisse sõita. Nii et põhimõtteliselt otse esindusest Rakverre Nüganeni "Aeg ja perekond Conway" vaatama. Rakverre sellepärast, et sellele etendusele mina lihtsalt Linnateatrisse pole siiani küüsi taha saanud. Rakverregi sain üsna napilt. 

Lavastuse kohta palju öelda ei ole, sest nagu teada, siis eelmise sajandi 20-30ndad on mu suur kirg ja seega oli teada, et igati minu teema. Kostüümid niisamuti. Mulle näib, et materjal oli põrgulikult hea, lavastus veidi vähem. Samas, võis olla ka, et see on siiski väiksema saali ja lava etendus, suures saalis hajus liialt. Ka kuidagi ebaühtlaselt oli üles ehitatud. Esimene vaatus oli kuidagi ühtlaselt veniv, teine läks päris komöödiaks ja tempokaks kätte, kolmas vaatus oli midagi vahepealset.  


21 mai 2017

"1913. Sajandi suvi" Florian Illies



Segaseid tundeid tekitav raamat. Idee kui selline mulle isegi vaat et meeldib. Ehk siis meenutab veidi seda B. Brysoni raamatut, kus võeti sihikule 1927. aasta suvi Ameerikamaal, ja siis seoti erinevad tähtsündmused ja olulisemad tegelased kord lõdvemalt, kord tihedamalt ühtseks tervikuks. Mõnusam ja meeldejäävam kui mistahes ajalooõpik! Brysonil oli see kõik kokku kuidagi orgaanilisem, sujuv ja terviklik. Kõnealuses raamatus seevastu oli püütud aasta omakorda ka kuudeks jaotada, mis hakkis kõik lood hirmsasti ära. Lisaks oli siin neid tegelasi natuke liiga palju ja häirivalt tundmatuid, aga see võis olla seotud puhtalt minu kitsa silmaringiga. Küllap peaks saksa kultuuriruumiga end rohkem kurssi viima. 

Ent ka minupoolne eelhäälestus võis puudulik olla, sest Punase raamatu sarjale olen harjunud lähenema siiski kui piisavalt ilukirjanduslikule, kuid sedapuhku ei andnud vastavat mõõtu välja. 

Ja kui see eelnev hala nüüd ära unustada, siis pean tunnistama, et siin olid oma momendid, õige mõnusad koguni. Või siis mõnusalt humoorikad, kui täpsem olla. Näiteks Hitler ja Kafka muutusid omamoodi sümpaatseks isegi, eriti Kafka ja tema kirjalik abieluettepanek :) Siiani ajab naerust pupsuma.

Lugemise väljakutse 2017
Nr 8, Raamat kirjastuse Tänapäev sarjast "Punane raamat"

19 mai 2017

Võilill põske!

Ilmataat on rattaretkeliste vastu kohe erakordselt armuline, ma vaatan. Ei pilveträpsukestki ja meri tüüne, nii tüüne. Juba eile oli märgata üksikuid rattureid siin ja seal kulgemas. Meiegi hooaeg läks tänu neile ootamatult käima.

Meri läks jälle kodust ära :)


Traditsiooniline hooaja esimene varbad vees pilt

Ilmselgelt tegin ma pildi liiga kaugelt, tegelikult on tüüp aga kalaga maiustamas, suur tükk on lihtsalt veidi kurku kinni jäänud. Õnneks kohtusime temaga siis, kui ma olin juba pool Soonlepa lahte läbi jalutanud :)


Täna hommikul unise ja udusena alla komberdades oli aga suur mu üllatus, kui üks eriti varajane rattaretkeline maja ümber ringi sõitis. Olgu siinkohal märgitud, et nagu põllu peal siis. Viskas aga kaamera välja ja klõpsutas, ei andnud mulle võimalust juukseidki seitlisse sättida ega riideid selga panna ega midagi. Eks me siis lehvitasime vastakuti ja jätkasime kumbki oma tähtsaid toimetusi.
Mõni aeg hiljem nägin vannitoaaknast, et noppis paar võililleõit. No nii romantiline, jõudsin õhata. A siis ta pistis need lilled suhu ja oligi kõik. Säh sulle romantikat... Uued ajad, uued kombed.




18 mai 2017

"Andestada saab alati" Anne B. Ragde


Pean tunnistama, et võtsin raamatu ligi plaaniga puhtalt lehelt alustada. Alles seejärel tuli üllatus, et tegemist on Neshovi-saaga järjega. Tõsi, lugedes hakkas ikka üht ja teist meenuma, ent ega see pikkade vahedega erinevate osade lugemine mulle ei istu. Lisaks oli ju veel päris viimase ajani tegemist ikka triloogiaga, see nüüdne lisandus tuli... ootamatuna.

Ma mäletan ähmaselt, et sellest triloogiast ma siiski vaimustusin. Nüüd tekibki õigustatult küsimus, et kas olen mina lugejana vahepeal muutunud või on tõepoolest see triloogia neljas (sic!) raamat lati alt läbi lastud. Ei, ärge saage minust valesti aru, see on igati ladus ja terviklik sündmuste jätku kirjeldus. Aga see on muutunud kuidagi liiga... kirjeldavaks. Ohtralt dialoogi ja detailselt edasi andmist, mis teeb selle lõppeks odavalt labaseks. Kas tõesti olid eelmised raamatud ka sellised? Või olen ma unustanud? Natuke nagu norrakate Õnne 13, ütleme siis nii.

P.S. Sodavand on sõna-sõnalt tõlgitud soodaveeks. Pole paha, ütleks selle peale üks poliitik. Ma küll ei ole kuigi veendunud, et norrakad-taanlased oma lastele soodavett nii kergekäeliselt sisse joodavad, pigem nimetavad nad nii ikka igasuguseid karastusjooke, aga äkki ma ka eksin...

Lugemise väljakutse 2017
Nr 28, Raamat kirjastuse Eesti Raamat sarjast "Põhjamaade romaan"