09 detsember 2009

"Elu nagu Kreeka ε" J.Mole, ehk tükike Kreekat minu peos




"Lucca" igatsusele leidsin leevendust ühest teisest raamatust. Minu jaoks üllatuslik leid, sest selle ilmumine oli mul küll täiesti kahe silma vahele jäänud. Kuna ma selle haarasin raamatukogust ja see oli vabalt võtta, siis eeldasin, et see peab olema ammu ilmunud, aga võta näpust - ilmumisaasta 2009!
Aga Kreekat ma sellest raamatust leida lootsin ja Kreekat ma ka sain. Hea on lugeda raamatut, mis kajab sulle vastu, ja mitte ainult, vaid kannab sind sinu enda teekonnal ka edasi. Ma leidsin siit palju tuttavaid kirjeldusi, elamusi, tundeid, kuid samas viisid need mind sügavamale sellesse kultuuri. Sest loomulikult on vahe, kas käia paaril reisil või vahelduva eduga pea kolmkümmend aastat elada kohapeal. Seigad, millele turistina ei oska sügavamat seletust anda, saavad autori kogemuste kaudu põhjalikuma analüüsi ja selgituse.
Kreeka oli selles raamatus just selline ilus-valus nagu see ka mulle näis. Hingematvad vaated ja koduselt maitsvad road, kohati harjumatu lahkus ja vastutulelikkus... Ja siis meie silmale harjumatu räpasus, laiskus, naha üle kõrvade tõmbamine, patoloogiline rahulolematus, meestekesksus jne, jne.
Oma osa loo võlus on kahtlemata autori ehtbritilik ja üdini mehelik lähenemine, aga kahtlemata ka teatav avatus ja siirus, valus enesekriitika. Omavahelised vaidlused ja aasimised abikaasaga, läbisaamine ouzo ja viskiga, ebamugavustunne seoses tingimise, tüssamise ja isikliku elu kohta pärimisega. Valehäbita annab autor edasi oma tundeid seoses lamba veristamise või kanal kaela kahekorra käänamisega.
Ühesõnaga võrdlemisi aus ja ehe tükike Kreekamaad.
See on raamat, mida võiks muidu soovida oma riiulisse, kuid kahjuks kubises see trükivigadest, riivas tõsiselt silma.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar