18 jaanuar 2010

Adam Thorpe ja Justin Petrone

Loen praegu Adam Thorpe´i "Kahe hingetõmbe vahel". Prantslaste tõsiselt kentsakale hingeelule(kuigi ka palju mõtlemapanevat tarkust sisaldavatele arusaamadele) hea vaheldus, isegi väga. Pean silmas siis "Elementaarosakesi" ja "Armastus kestab kolm aastat".
Thorpe viis mu mõtted koheselt "Minu Eestile", vähemalt kaks esimest peatükki. Tõsi, Thorpe´i raamat on puhtalt ilukirjanduslik, kuid rabab sellest hoolimata oma kirjelduste ja tähelepanekutega Tallinna, Haaremaa (mis muudetud nimest hoolimata tähistab ennekõike Saaremaad), eestlaste jm kohta. Neis kirjeldustes on tunda tõsist tahet mõista, miks asjad ja inimesed on nii nagu nad on. Minu meelest oli seda ka Petrone raamatus. Thorpe vaeb küll 1999.a meeleolusid ja tähelepanekuid, mis paratamatult kätkeb endas (eestlaste) rahavaimustust ja inimlike väärtuste tahaplaanile jäämist, ent siiski. Kohati taban end mõttelt, et ta juurdleb Pärdi loomingu üle rohkem kui suur osa eestlastest seda üldse kunagi teinud on. Ja see on omamoodi armas!
"Minu Eestis" andsid hea ja tabava pildi võrdlused Tallinn vs maapiirkonnad (Karksi ja Suure-Jaani näidete põhjal), linnainimesed vs maainimesed, või Siberi mõju eestlastele. Thorpe´il on kasutada Tallinn vs Haaremaa. Siber saab küll vaid põgusa tähelepanu osaliseks, kuid see-eest lipsavad sisse KGB, Haaremaa isoleeritus, omakultuuri salajane alal hoidmine jne.
Ka keelelised apsakad ja lõbusad vahejuhtumid on mõlemas raamatus esindatud (no kuidas teisiti saakski see olla, eks:)! Tõsi, kui Petrone omad on pigem eesti keelega seotud, siis Thorpe´il on enamus inglise keele kaheti tõlgendamised. Kuigi-kuigi, kuna taksojuht asjalikult peategelasele (ise samal ajal suitsule tuld otsides) hoora pakub, siis jääbki too vaene briti vennike mõneks ajaks uskuma, et "tuli - tuld" tähendab "hoora"... Väljend, mida ta siis hiljem abivalmilt ka kasutab.
Ja loomulikult on raamatus olemas ka armastuslugu. See on küll komplitseeritum kui "Minu Eestis" ja ma ei tea veel kui õnneliku lõpuga. Kuna on tegemist tüüpilise armastuskolmnurgaga, siis üdini õnnelik see lõpp vist siiski olla ei saa:)
Igatahes on alati meeldivalt värskendav näha tuttavaid asju kõrvalseisja pilgu läbi. Tahaks midagi sellist veel lugeda...

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar