02 veebruar 2010

Hetkel ikka veel lugemislainel

Üldiselt võin oma eeltööga rahul olla ja raamatukogust igasugust jama koju ei tari. Tavaliselt. On loomulikult erandeid, viimane tingitud puhtalt omaenese kangekaelsusest. Hea haldjas A-M lausus küll möödaminnes mu raamatuvirna töödeldes, et ta "Ameerika psühhopaati" (Bret Easton Ellis) lõpuni lugeda ei suutnud. Ma muidugi olen enamasti seda usku, et mõnikord on lihtsalt valel ajal vale raamat või nii. No ma ikkagi otsustasin siis proovida. Ühesõnaga õudus kuubis! Nüüd loen Varraku kodulehelt, et disainitud õudusromaan see olema peakski:) Nojah, mõnikümmend lehekülge ja sellest õudusest mulle piisas. Meenutas natukene hiljutist "Milanat" - kaubamärgid, kaubamärgid ja veel kord kaubamärgid. Nimekirjad võtsid silme eest kirjuks, detailsed firmanimede loetelud ajasid pea pööritama. Laused olid kummalise ülesehitusega ja mitte just kõige suupärasemad. Nii et seekord siis luhtunud üritus. Nüüd loen, et selle järgi koguni film vändatud. Eestlaslik jonn ajab küll takka - et kas filmi suudaks vaadata, aga esialgu jäägu siis nii.
"Väljarändajad" W.G. Sebald, ei olnud halb, aga ilmselgelt valel hetkel kätte juhtunud. Või isegi mitte seda, vaid... õhtuks liiga raske, kurb, traagiline ja kindlasti masendav. Tähelepanuväärivad on detailitäpsed kirjeldused ajaloost, väikesed-suured asjad.
William Boydi "Rahutu" oli spioonikas, haarav nagu üks spioonikas olema peabki. Ema-tütre paralleelugu Teise maailmasõja salateenistuse tegemistest põimituna 70-ndate sündmustega oli igas mõttes põnev. Paaris kohas ma küll tabasin end mõttelt, et ainult meesautor saab sellised sõnad-mõtted naistegelase suhu panna. T e g e l i k u l t naistel "see" konkreetne temaatika sellise nurga alt küll ei paista, aga no olgu pealegi - naisi ju ka erinevaid:)
"Arlington Park" oli omamoodi naistekas, natuke kuidagi poolik, aga üpris loetav. Iga väikelastega kodus olev naine võib leida sarnasusi ühe või kõigiga neist viiest naisest. Vähemal või rohkemal määral, täna nii-, homme ehk hoopis naamoodi. Poolikuks tegi loo, et mõned tüüpprobleemid jäid sisse toomata... ent samas piisas olemasolevatestki ju:) Ma muidugi kahtlustan, et need lugejad, kes emastaatuses ei ole, ei pruugi vist küll päriselt neid tegelasi mõista.
Ja nüüd siis on järg "Pilveatlase" käes, algus seni paljutõotav.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar