23 veebruar 2010

Puhkuse järelmõjud

Puhkus läks vist liigagi täie ette, üldse ei saa enam vedama. Mitu päeva juba mandril tagasi, aga mõtetes ikka saarekese peal, aja kulgemine ka vist tolles rütmis. Ammu ei ole end enam nii hästi kõigest välja lülitanud, aeg venis nagu ebaõnnestunud kakaokissell ja mulle täitsa passis see kõik:) Siit ka järeldus, et siseturism on ikkagi viimase peal, aga lisamärkusena tasub arvestada, et mandrilt tuleks siiski minekut teha. Lihtsalt on tarvis mingit barjääri, mis takistaks esimese hädakisa peale kohe kodu poole tormamast. Ribake vett ajab ka asja ära, muide.


Grand Rose on aga vaieldamatult lemmik! Mõnus lebotamise Rosaarium, soe ja hämar. Mugav minna otse tubadest, ei pea riietusruumis madistama. Ühissaunad, kuigi on neid, kellele vist just ei meeldi (no et siis peab ujumisriietega saunas käima...), no minu pärast võtku siis paljaks - jumal küll, ei tea, mida neil ikka nii teistest teistmoodi seal riiete all on:D
Kõige mõnusam aeg oli nädala algus, milline vaikus ja inimestepõud! Nädalavahetus enam nii tore ei olnud, siis otsustasid liiga paljud räsitud inimhinged, et tahaks puhata.
Nojah, päris aus ma nüüd ka ei olnud. Rüperaal (ai, kus mulle meeldivad nõmedad sõnad! Kadri teab seda:)) oli kaasas, ristsõnad olid kaasas, raamatud olid kaasas....ja varvaste leotamine võttis ka parasjagu aega ju. Õnneks läks muidugi nii, et kirjatööga ei olnudki erilist vajadust sel ajal tegeleda. Tegelikkuses olin valmis esialgse graafiku järgimiseks, mis oleks tähendanud reedel asja teele saatmist.
Nii ma siis hoopis lugesin, nt "Ikkagi" Angela Hofberg, "Enesetapjad" Birk Rohelend ja rohkem ei jõudnudki. Ma jõudsin järeldusele, et viimati mainitu loen ma ühel heal päeval siiski uuesti üle. Mulle vist meeldis see:) Vist sellepärast, et harilikult ma ei loe sedasorti asju, ma ei teagi, miks...Äkki ma olen kartnud seesuguseid liigselt süngeid asju, või pole noortekad just minu maitsele, või... sada muud põhjust. Aga vaat see täitsa meeldis. Mulle meeldis, et autor jättis midagi ka lugejale endale mõtlemiseks. Ma oleksin tahtnud natuke aeglasemalt seda asja seedida, aga paraku ei saanud. Põhjus ikka ja alati seesama - laenutatud raamat ja kukkumas tähtaeg jne, jne. Nii et pidin liialt kiirustades neelama. Tuleb uuesti ette võtta, pole midagi teha.
Üldiselt aga luban igal nädalal vähemalt korra, et tõmban lugemist vähemaks (lugemisaastal muidugi äärmiselt kohatu mõte), et jääks aega ikka muuks ka, aga noh... Hea naine, kes lubabki! Võib-olla peaksin mingid kriteeriumid paika panema, et mida üldse tohiksin lugeda...et siis nagu muu peale aega ei raiskakski üldse. Samas tähendaks see, et "Enesetapjad" oleks jäänud avastamata...Nii et ma ei ole kindel, kas see süsteem ikka töötaks:)



No nii ilusast kraanikausi kapist või lauast või kuidas iganes seda nimetada, ei saa ju jätta pilti tegemata:)

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar