11 märts 2010

Meeldetuletus!

Ärge helistage mulle hommikuti 9-11 vahel. Palun! Ma olen sel ajal tavaliselt valves, see tähendab akna peal ja igatsevalt teele vaatamas. Ootan Eesti Posti töötajaid, või vähemalt kedagigi, kes nende kaudu laekuvaid kirju-pakke veaks.
Ükskord olin ma laisk ja lohakas ning ei oodanud. Põhimõtteliselt ma tookord teadsin, et mingi pakk tuleb, aga ma ei teadnud, millal täpselt. Olin sel hetkel kodus, aga ei saanud nii kähku liikuma, ja kuigi ma lõpuks rippusin ukse vahel ja vehkisin absoluutselt kõigi oma kätega (okei, neid on ainult kaks, ma tean) ja tegin sada nägu minutis, siis too tädi käivitas tähtsalt auto (auto ja tädi riided ei reetnud EP päritolust vähimatki), sõitis nina eest mööda, keeras auto ringi ja sõitis tagasiteel veel kord nina eest läbi. No ma ei tea, äkki ta oli lühinägelik, seega oleks andestatav....Samas ei tohiks ta siis ju ka autot juhtida:)
 Ma olin sel perioodil iga päev raudselt kodus, aga uuele katsele tuli see tädi alles 5 päeva hiljem! Sama tädike siis - äkki tal olid vahepeal puhkepäevad või oli haige või ma ei tea mis:) Sel hetkel olin ma kogunisti õues, muide. Kuna tundsin auto ja tädi ära, siis teretasin ja tüürisin abivalmilt talle lähemale, aga ta põgenes hirmunult hoopis naaberukse juurde. Lõpuks pidi ta loomulikult tunnistama, et ukse kohal vale number ja minu isikuga leppima. Äkki ta pidas mind jehoova tunnistajaks? Neid kardaks mina ka ausalt öeldes:)
Vahepeal mina, kärsitu tegelasena, saatsin muidugi meili EP, et kus mu pakike on, et põhimõtteliselt ma võiksin ju sellel postkontorisse järgi minna või mis iganes. Vastus tuli mulle alles siis, kui pakk juba käes oli. Meilike oli lahe, kuiv irin teemal, miks mulle tähitult see asi ei tulnud. Olgu öeldud, et see ei olnud minu valida sel hetkel, mis meetodil asi minuni toimetatakse. Ja no paki kohta ei olnud neil midagi asjalikku lisada. Aga las see siis olla:)
Nüüd olen küll kenasti valves olnud, aga täna oli ikkagi napikas. Kiire uksekell, mina kohe lendasin (sest ma olin ju aknal ootamas õigel ajal), aga uksele jõudes istus onkel juba autos, valmis raudratsut roolima. Täna ei olnud tegemist lühinägelikuga, sest ta kogunisti märkas mind ukseavauses tilpnemas. Siis me vaatasime umbes 30 sekundit tõtt (tegemist ei olnud teineteist jalust rabava sümpaatiaga, oo ei!), tema tõstis küsivalt kulmud, mina tõstsin küsivalt kulmud,...kuna mina tubastes riietes õue ei astunud, siis pidi ta ikkagi ise end autost välja ajama. Ukseni tulekut saatis veel mingi torin-porin selle kohta, et tal nüüd topelt jalavaev.
Aga põhimõtteliselt meeldis mulle, et täna oli väike pakk, mis toodi suure furgoonautoga:) I love EP!
NB! Aitäh paki saatjale muidugi;)

3 kommentaari: