20 aprill 2010

Natukene vastuseid Birgiti vastakatele tunnetele:)

Lubasin küll Birgitile, et vastan tema blogis, aga mul on hetkel kalduvus heietamisele:)
Esmalt pealkirjast... Alapealkirjaga on see lugu, et oleks isegi tervitatavad kaheti tõlgendused. Aga võib ka päris otse võtta. Kahtlemata on olnud tuuline, eriti see Tønderi aeg, aga ka hiljem. Samas on tuuline ja heitlik olnud ka olemine üldiselt, eelkõige tänu algusaastate segastele oludele ja ebakindlale staatusele. Mulle meenutas kogu paberimajanduse kordaajamine võitlust tuuleveskitega. Nii et ühesõnaga oli see algus mõneti keeruline retk maal, kus ma pikka aega ei oleks tohtinudki olla. Või vähemalt pidin olema valmis ebameeldivateks tagajärgedeks.
Kaanepildi valikul sai eelkõige arvestatud aga kokkusobivust maa ja teema ja kõige enam kindlasti alapealkirjaga. Ja loomulikult ma tean, et kogu Taanimaa ei ole lage paik, kus tuul vilistab kõrvades ja pilved kukuvad pähe, aga see nurgake siin on seda ju tõepoolest:) Dannebrogiga on aga see lugu, et tundus kuidagi igav see kaanele panna, sest kuigi taanlaste armastus oma lipu vastu on piiritu, on mõnel teisel rahval oma lipu suhtes sama sügavad tunded ja siiski ei pea ma vajalikuks igasuguste reisikirjade ja -memuaaride kaantel riigilippe leida. Kuigi meie esikaane variantide hulgas oli igaks juhuks siiski üks ristilipuga olemas küll.
Helga on vist raudselt nr. 1 tegelane selles raamatus, sellega pean päri olema:) Ja Sa ei ole esimene, kes ütleb. Ega mul esimesel hetkel olnudki plaan teda nii palju sisse tuua, lihtsalt ta on andnud palju ainest. Tõsi, seda tuleb päev-päevalt juurdegi... Ja ma ei saa jätta veel üle rõhutamata, et tegelikult on ta tore inimene ja soovib vaid parimat ja lihtsalt mõnikord kukub välja nii, mõnikord teisiti, ja loomulikult on meie natuurid kardinaalselt erinevad, mis tekitabki sedasorti kontraste.
Teksti ülesehituse kohapealt olen Birgitiga absoluutselt nõus. Kuidagi kujunes nii, et algusaegadest on detailsemad mälestused ja sellest tingituna mõjub natuke päevikuna vist jah. Hiljem, kui elu rahulikumaks ja stabiilsemaks muutus, siis muutus argipäev ühtlaseks kulgemiseks.
Kohvijoomise ja pühadega on mul aga just nii olnud nagu ma ka raamatus kirjeldasin. Meeletult juuakse kohvi ja üllatavalt vähe teed. Espressomasinatest saab küll normaalse kangusega kohvi, aga tavaline masinakohv on valdavalt ikka lahjemapoolne. Pühade kohapealt tekkis mul nüüd suisa huvi, et mida põnevat siis näiteks põhiseaduspäeval võiks ette võtta või milliseid kogemusi on Birgitil. Seda kuulaks-loeks huviga, sest ma tean küll seda päeva kui sellist, kuid ausalt öeldes on sellest siin väga vähe juttu olnud ja erilisi kokkusaamisi või pidustusi või kombeid pole nagu üldse.
Paberimajandus sõltub ka nii paljudest asjadest, kuid mulle on jäänud mulje, et libedamalt läheb see kindlasti noortel. Kes asub õppima ja selle kõrvalt tahab tööle minna või siis nn praktikandina tööle vormistamine või siis suuremad rahv.vahelised ettevõtted, kellel arvatavasti oluliselt rohkem kogemusi. Minu viga oli jah, et alguses püüdsin asju ise ajada, seejärel lasin seda küll tööandjal (kellel ju eriti kogemusi ei olnud, Eestiga ammugi mitte)teha. Ja no lõppude lõpuks need halenaljakad seigad, mis panid kogu asja venima - see, et vahepeal palgamäärad muutusid ja kogu teekond algas uuesti algusest või see, et keegi oluline mutter selles masinavärgis lahkus töölt ja mõned "paberihunnikud" valesse kohta unustas:)))
Pangaasjanduses oskan ma ju võrrelda vaid Eestiga (aga ma täitsa usun, et seegi võib Taanis pangati erinev olla), kus ma tõepoolest ei pidanud pühade ja nädalalõppude ajal ise kuupäevi arvestama ja muutma. Selles suhtes, et ma tean, et rahad liiguvad tööpäeviti, aga makseid tehes ei puutu kuupäevad minusse.
Siis imestas Birgit veel selle üle, et ma nt kuulsate võileibadega nii hilja alles tutvusin. Kusjuures ta rehkendas täitsa õigesti - tõepoolest kulus mul selle ja paljude teiste asjade-teadmisteni jõudmiseks kohutavalt palju aega, aga see ongi koht, kus tuleb kõvasti empaatiavõimet kasutada:) Ma võib-olla hakkan end osaliselt kordama, aga kui korraks lühidalt meenutada, et ma olin ikka päris hulk aega seal illegaalina, kohalikku keelt mitteoskavana, alguses ju ka perest eraldi elavana, st et puutusin nendega peamiselt vaid tööasjus kokku, niisama elust ja olust lobisemist ju ei olnud, siis oli ka raskem. Ja vaat, kui sellise staatusega olla, siis ei kipu ka nii palju kõike uurima-küsima, igale poole ligi astuma. Praegu tundub mulle eneselegi uskumatu kui aeglaselt ja raskelt paljud teadmised minuni tulid:) No eriti uskumatu tundub see selles valguses, et praegu on nii enesestmõistetav, et küsimuste tekkides sa lähed ja guugeldad... või ka see, et nüüd on juba palju tuttavaid, kellelt iga kell küsida.
Aga Minu-sarjast üldiselt ka paari sõnaga... Et see ei olegi mõeldud sellise lakoonilise ja väga objektiivsena nagu ehk reisijuhid vms raamatud. Idee ongi anda edasi ühe inimese nägemus maast või mingist piirkonnast. Seepärast on sees ka nii palju isiklikku kogemust ja muljeid. Ja millega ei ole eriti kokkupuudet olnud, seda ei saa ka eriti sisse panna ju:) Seepärast ei ole siin ehk osasid traditsioone, osasid paiku, osasid teemasid, sh koolielu ja midagi ehk veel. Ma olen igatpidi veendunud, et noorel inimesel ja näiteks linnas elades oleks oluliselt teistsuguseid läbielamusi jutustada ja anda ehk hoopis teine pilt Taanist. Seepärast ongi see sari just "Minu..." Ja kindlasti soovitan Birgitil teisi sama sarja raamatuid ka lugeda:)

Lõpetuseks Birgiti suviste raamatu kirjutamise plaanide kohta tahaks aga kasutada kirjastaja Epp Petrone sõnu (loodetavasti ei ole ta vastu): "ainult inimene ise saab oma raamatu kirjutada" Kindlasti tasub oma unistuste nimel pingutada ja kahtlemata oleks Sinul, Birgit, sootuks teistsugust materjali sinna sisse panna. Ja mina tunnen küll, et loeksin huviga minust tunduvalt noorema ja nö linnatüdruku kogemusi!!! Ja kui on vajadus, siis tuleb kindlasti kirjutada, sest see ei loe, et mingi maa kohta on juba midagi ilmunud. On ilmunud varem, ilmub ka edaspidi ja Sinu oma võib samamoodi kuskil nende hulgas ju olla;)

1 kommentaar:

  1. Aitäh, Mae, vastukaja eest! Meeldiv oli saada mitmetele küsimustele vastused :)
    Edu,
    Birgit

    VastaKustuta