17 august 2010

"I´ll kill your destiny!"

Kõnnin mina oma sügavaimas rahus ja üksmeeles oma hinge ning kehaga keset suviselt uimas Viljandi linna, kui äkitselt avastan, et ma ei kõnni sugugi ainult koos viineripirukat mugiva A-ga. Minu kõrval tšillib mingi noor nolk, tõsiselt liigselt arvutis istumisele viitavate tundemärkidega. Okei, lasku käia (kuigi mul oli veits imelik, sest noh...ta oli üsna pilkupüüdev, ma julgen pakkuda).
Midagi ta seal pobises ja rääkis ja ma mõtlesin korraks, et äkki ta on tsipa nagu arengus taandunud või nii. Siis muutus huvitavamaks. Huvitav on muidugi lõppkokkuvõttes vale sõna iseloomustamaks minu tundeid, sest mingil hetkel hakkas pigem ikka kõhe. Ja minna ei olnud ka kuhugi, vähemalt mitte enne foorini jõudmist ja sealgi tuli oodata.
Ma pakun, et ta ei tegelenud laulmisega. Äkki ta mängis mingit kujuteldavat arvutimängu lihtsalt? Igatahes oli selles ... hm.... mängus rohkelt ingliskeelseid fraase, sagedamini korduv oli "I´ll kill your destiny!". Üldiselt ta kõrvale ei vaadanud, ainult ainitiselt enda ette ja nii ta seal siis kordas oma repliike. Lõpuks oli talle aga repliikidest ka vähe ning ta alustas oma etteastet elu näitelaval hoopis jõulise liikumisega. see kätkes endas mõningaid kiireid hüppeid ettepoole, seejärel jõulisi jalahoope kujuteldavale vaenlasele, keda ta ilmselt jälitas. Paaril korral ründas seesama vaenlane (aga äkki see oli juba hoopis keegi uus...?) teda selja tagant ja siis ta peatus järsult ning tegi õhus 180-kraadise pöörde. No igatahes oli sel vennal tegemist äärmiselt ohtliku ja vaenlaseid täis pikitud teekonnaga sel pealtnäha nii tavalisel ja argisel Viljandi tänaval. Ma muide püüdsin küll valmis olla, et mis ma siis teen, kui tal ootamatult peaks mõni kujuteldav vaenlane end paremal käel ilmutama. Ainus arvestatav mõte tundus olevat A pooliku viineripiruka pakkumine.
Mul läks siiski õnneks. Seekord. Nüüd huvitab mind tõsiselt, et kas ta veel mõni päev linnapildis figureerib ja kas tal iga kord käib selline äge võitlus. Et siis ma nagu teaks või nii. Põhimõtteliselt võiksin ma ju temaga teine kord kaasa mängida, kuid samas ma kahtlen, kas see ikka tema jaoks oli mäng. Äkki ta kulges kusagil paralleelmaailmades ja need olid tema jaoks võrdselt reaalsed. oi jah, mängureeglites peaks ikka enne kokku leppima vist.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar