30 oktoober 2010

Aitäh ReFocuse silmakeskusele ja Moka kohvik-restoranile!

Kõik kokku on kuidagi nii hea ajastusega juhtunud, et endalgi on harjumatu. Üks pikk ja imelik töö on lõpetatud, läks eile kenasti postkasti ja kuigi asi on lootusetu, on siiski üks kohustus kaelast ära.
Ja siis on peagi kätte jõudmas see kuupäev, mis on mul nii hästi peas - 7.11. Tänavu möödub kaks aastat minu LASIKust ja loomulikult on see oluline kuupäev. Protseduurist endast ei hakka ma uuesti rääkima, eks seda ole ka juba korduvalt tehtud ja kes küsib, see saab väegagi pika ja väegagi ammendava kirjelduse nagunii. Sest ma mäletan ise seda info kogumise perioodi ja tean, k u i oluline on iga pisimgi detail ja infokilluke sel ajal:) Kuigi mul ei olnud LASIKu enda suhtes kõhklusi ja see otsus minu pisikeses peakeses oli ammuilma kenasti pesa teinud, oli olulisem küsimus hoopis kliiniku ja arsti valimises. Ja selle jaoks ka kogu uurimistöö:), hetkel saan nentida, et tegin hea eeltöö:P

Huvitav, mõtlen praegu, et kas Liisi Koikson arutleb vahel endamisi selle üle, kellele ta laulab ja millistes situatsioonides tema muusikat kuulatakse...? Ma millegipärast arvan, et kui ta laulis sisse "Väikese järve" laulud, siis ta ei osanud mõelda, et seda kuulavad (kõigi teiste seas ka) õnnelikud inimesed ühes hämarpimedas toas, sooja teki all mugavalt toolil lamades, samal ajal käib nende õnnelike inimeste juures keegi hea haldjas, kes vahepeal rohtu paneb silma....ja nii nad seal lamavad ja kuulavad imeilusa Liisi veel imeilusamat häält.
Kahjuks (loe: õnneks) ei saa seda erilist tunnet ja hetke uuesti kogeda, mõnes mõttes ju tahaks. Aga tänaseni valdavad mind väga erilised ja võimsad emotsioonid, kui ma kuulen neid laule.
ReFocuse mees- ja naiskond eesotsas dr Teesaluga on teinud väga hea töö! Nii selles osas, mis puudutab mu nägemist ja silmi, kui ka üldisemas plaanis - et ma tunneksin end sellel mitmeti keerulisel päeval (ja ka hiljem veel!) võimalikult hästi.
Ja nüüd, kui on möödumas kaks aastat sellest erilisest päevast, juhtus nii, et nad tegid veel ka armsa kingituse, seda küll loosi tahtel, mis teeb asja veelgi mõnusamaks.

"Mokas" oli väga tore õhtu, meeldivas seltskonnas, väga hea teeninduse ja maitsva õhtusöögiga. Peakokaga me küll ei kohtunud, kuigi me seda väga-väga ootasime, aga kuna tal oli ka äärmiselt mõjuv põhjus eemal viibimiseks, siis me olime loomulikult mõistvad selles osas:)
Nii et on hea aeg tagasivaateks ja meenutusteks...

NB! Ütleme nii, et täna hommikul vaatasin suht põlgliku pilguga oma praetud härjasilma;) Sõin selle ära vaid suurest haletsusest...




Fotod made by E.










2 kommentaari:

  1. Ai-ai, kus tüdruk särab, kas fotograaf oli meessoost?FB-s oli, et said kinkekaardi ka, anna siis siiapoole ka teada, kuhu lähed!

    VastaKustuta
  2. tglt on E. näol tegemist siiski veel naisterahvaga:D

    VastaKustuta