19 november 2010

Esimesed päkapikud saabuvad täna öösel

Pärast minu ennastsalgavat pööningul kolamist, kappides tuuseldamist, torkivat ja kleepuvat näputööd, valmis hirmvajalik päkapikususs. Või peaks nimetama asju õigete nimedega ja ütlema päkapikuking... Loomulikult olen ma lähinädalateks kõik panused sellele teemale teinud, et ÄKKI nüüd saabub rahu ja vaikus, veidi vähem kapriisseid soove ja nõudmisi, äkki nüüd hakatakse normaalse ajaga riidesse panema (ilma et aetaks värve ja mustreid omavahel kokku, nurisetaks niidi värvi üle jne), äkki, äkki... Seni rääkisin ma seda juttu kurtidele kõrvadele, nüüd mil suss lõplikult valmis, jõudis ka A-le kohale, et mine sa hulle mehikesi tea - äkki ongi olemas.
Aga kus sa sellega!
Esiteks vaidlused aadressi teemal - liiga keeruline, päkapikud ei jäta seda meelde. Siis jõudsime üksmeelele, et siin on naabruses ka veidi vanemaid lapsi, kelle juures päkapikud on kindlasti eelmistel aastatl korduvalt käinud ja küll nad seda aadressi juba teavad. Paraku olid minu näited veidi kõrgematelt korrustelt, mis omakorda viis kahtluseni, et päkapikud sinna ei suuda ronida.
Lisaks pidi see paks ja kuri kass käima siin ringi, nii et arvatavasti ükski päkapikk ei riski tulla.
Järgmine varuplaan mitte hästi käitumiseks oli, et päkapikud pidavat üldse alles Rootsis olema (kust sellised ideed???).
Ja kui siis lõpuks saime selgusele, et päkapikud EI ole hetkel Rootsis, ei karda naabrikassi ega kõrguseid, suudavad aadressi pähe õppida, oli uus mure - neil ei ole GPSi...
Järgnesid loomulikult tulised vaidlused GPSi ostmise teemal, kas ja kustkohast päkapikud selle osta võiks, ja kui nad ka ostavad selle, kas nad seda tassida ka jaksavad.
Selle kohapeal tuli õnneks lõunane Une-Mati (see tähendab, et meil käib muidugi Kati mitte Mati, aga see on kõigest väike erisus) ja päästis mu lõputuna näivast arutelust.
Lühidalt, sain ma kuhjaga argumente, miks ei ole vaja hea laps olla. Kõik jätkub seega vanaviisi.




Palun, broneerige mulle koht Jämejalga!

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar