30 detsember 2010

statement - lumi on hea

Mõnikord sa üllatud. No et nad kõik ei olegi nii pahad. Või siis ennekõike kurjad, tigedad, mornid, varbaid põrnitsevad. Ehk sõltub see millestki muust. Võiks mõelda, et põhjuseks on jõulud, aga kaheldav. Jõulud teevad nad närviliseks ja tigedaks, neil on kiire, kiire, kiire...
Väga harva, ehk paaril korral aastas, nad löövad selja sirgu. Sa näed, et neil on nägu. Nad vaatavad, ja mitte ainult - nad ka näevad, märkavad. Enamasti on selleks vaja ajendit või põhjust.
Lumi on põhjus, väga võimas põhjus. Sellest ei saa mööda vaadata (tegelikult ka ei saa!). Seda ei saa ignoreerida. Ja siis nad tõstavadki pea ja vaatavad. Koguni söandavad suu avada ja midagi öelda. Positiivset. Sõbralikku.
Edasi võib juhtuda nii või naa. Mina tean, mis minuga juhtub - ma lähen põlema. Kui visatakse pall, siis püüan kinni. Ja viskan tagasi. Ootan järgmist viset. Kui ka ei tule, päev on ikka kohe parem.
Võib ka teisiti minna. Nad on küll samast puust, kuid alati ei piisa sellest. Üks viskab palli, kuid teine ei püüa kinni. Ei ütleks, et ei oska. Pigem ei julge, on segaduses. Siis pöörab selja ja püüab teha, et palli ei olnudki. Igakord ei õnnestu. Siis pugistab ettevaatlikult naerda. Ikka nii, et palli viskaja ei näeks. Üldiselt on peas nägu nagu turistil pärismaalaste keskel, ei oska kohe kuidagi olla. Äkki ei tee kõike õigesti.
Ja võibki juhtuda nii, et palli viskaja järgmine ei kord ei viska enam. Ei julge. Äkki ajab jälle kellegi segadusse. Tekitab piinliku olukorra.
Ongi ring täis. Käivad jälle jala ette maha vahtides. Tusaselt prügikaste ja puid vaadates. Vastutulijast läbi vaadates. Nägemata. Märkamata. Oodates uut põhjust suu avamiseks. Lund või tormi. Kuumalainet. Mida iganes, mis aitaks.
See must lagi on ikka nende pea kohal. Ent juba on hetki, mil see laseb päikest sisse. Puistab pihuga lootust.


Palju õnne meile!

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar