15 detsember 2010

Üllatused on mõnusad

Ikka juhtub nii, et raamat, millest algul arvad, et see sind kindlasti ei kõneta, toob mõnusaid üllatusi riburadapidi. Õlekatusega majad löövad iga kell nunnumeetri põhja. Või need rohe-rohelised pöögimetsad, kus tundub, et oled muinasjuttu sattunud, sellisesse suurde ja helgesse ja kus võiks kas või lendu tõusta, kui selleks tuju peaks tulema.
Ja nn aususekassad (mis vahva nimi sedalaadi ettevõtmistele!). Ma loodan, muide, endiselt, et minu silmad Eestimaal ka seesugused asjad ära näevad:) Kuigi ma pean siis vist maru kannatlik olema.
Ainult kohanimed ajavad mu hulluks ja teevad lugemise vaevarikkaks:)
...
Nüüd ma jõudsin küpsete mureliteni ja see juba teeb maitsmismeelele haiget. Kes on kord mureleid söönud, see enam kirssidest suurt ei pea.
...
Faasan, me peame rääkima faasanist. Harukordselt ilus lind, keda teepervel kohates oled lausa sunnitud auto kinni pidama ja teda hardunult edasi vaatama. Ilus! Sellest me täna ei räägi, kui hästi nad veel maitsevad, teine kord.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar