30 detsember 2010

Järgmine aastalõpu statement

Mina, va konservatiiv, kelle käed väriseksid ärevusest ja muutuksid hoobilt higiseks, kui keegi mulle e-lugeri pihku pistaks (seda ei ole veel juhtunud ja ma venitan viimse võimaluseni), pean erakordse kohkumusega tunnistama, et alates tänasest on"Minu Taani" ka elektroonilisel kujul saadaval.
Mitte et see mulle üllatusena tuleks, aga imelik on ikkagi. Kuidagi kihelema ajab. Et ongi e-ajastu, e-raamatud, e-kirjandus.... e-inimesed, e-lapsed, e-raamatukangelastega. Et lapsed 30 aasta pärast ei haara kaenlasse räbaldunud nurkadega kapsaks loetud "Pipi Pikksukka" ja ei ronigi murelipuu otsa onni.
Halvemal juhul istuvad nad halvasti valgustatud toas, kus virvendab mõni kuvar või muu ekraan, haaravad vahepeal lauanurgalt oma e-lugeri ja lasevad hetkeks pilgu üle ridade.
Paremal juhul võtavad nad küll e-lugeri näppu ja ronivad sinna murelipuu otsa.
Aga see oleks päris sürr vaatepilt. Ja mina oleksin sel juhul see halliseguse krunniga mammi, kes kõnnib mööda ja võehtab puu poole.
Sest murelipuu ja e-luger ei käi kokku:)
Ei käi ju? Ega?
Või raudteejaamas järgmist rongi oodates kougib seljakotirändur taskupõhjast e-lugeri ning asub aega parajaks tegema. Minu silmis peaks ta võtma ikkagi rohkem või vähem loetud paberraamatu ja ennastunustavalt sellesse süvenema.

Palju õnne!

NB! usun, et digikogu.ee-s siiski hinnal üks null lõpust ära võetakse. No niiiiiiii hea see raamat ju ka ei ole, et sedavõrd kõrge hind ette keevitada.

statement - lumi on hea

Mõnikord sa üllatud. No et nad kõik ei olegi nii pahad. Või siis ennekõike kurjad, tigedad, mornid, varbaid põrnitsevad. Ehk sõltub see millestki muust. Võiks mõelda, et põhjuseks on jõulud, aga kaheldav. Jõulud teevad nad närviliseks ja tigedaks, neil on kiire, kiire, kiire...
Väga harva, ehk paaril korral aastas, nad löövad selja sirgu. Sa näed, et neil on nägu. Nad vaatavad, ja mitte ainult - nad ka näevad, märkavad. Enamasti on selleks vaja ajendit või põhjust.
Lumi on põhjus, väga võimas põhjus. Sellest ei saa mööda vaadata (tegelikult ka ei saa!). Seda ei saa ignoreerida. Ja siis nad tõstavadki pea ja vaatavad. Koguni söandavad suu avada ja midagi öelda. Positiivset. Sõbralikku.
Edasi võib juhtuda nii või naa. Mina tean, mis minuga juhtub - ma lähen põlema. Kui visatakse pall, siis püüan kinni. Ja viskan tagasi. Ootan järgmist viset. Kui ka ei tule, päev on ikka kohe parem.
Võib ka teisiti minna. Nad on küll samast puust, kuid alati ei piisa sellest. Üks viskab palli, kuid teine ei püüa kinni. Ei ütleks, et ei oska. Pigem ei julge, on segaduses. Siis pöörab selja ja püüab teha, et palli ei olnudki. Igakord ei õnnestu. Siis pugistab ettevaatlikult naerda. Ikka nii, et palli viskaja ei näeks. Üldiselt on peas nägu nagu turistil pärismaalaste keskel, ei oska kohe kuidagi olla. Äkki ei tee kõike õigesti.
Ja võibki juhtuda nii, et palli viskaja järgmine ei kord ei viska enam. Ei julge. Äkki ajab jälle kellegi segadusse. Tekitab piinliku olukorra.
Ongi ring täis. Käivad jälle jala ette maha vahtides. Tusaselt prügikaste ja puid vaadates. Vastutulijast läbi vaadates. Nägemata. Märkamata. Oodates uut põhjust suu avamiseks. Lund või tormi. Kuumalainet. Mida iganes, mis aitaks.
See must lagi on ikka nende pea kohal. Ent juba on hetki, mil see laseb päikest sisse. Puistab pihuga lootust.


Palju õnne meile!

23 detsember 2010

Pealkirjad on tõsiselt nõrk koht...

Täna oli postitädi erakordselt pikalt mu ukse taga. Kahtlustan, et ta tundis trühvlilõhna ja ma tean kui mõjuv see on, oo jaa! Kuna üks taani päkapikk mulle seda tõi, siis on siililegi selge, et järgneva paari nädala jooksul panen ma seda absoluutselt IGA toidu sisse. Erandiks ehk ris a la mande, kuigi kiusatus on:)
Tegelikult oli loomulikult Ekspressi päev ja Äripäev oli kogukam kui muidu ja on üsnagi tõenäoline, et postitädi toppis hoopis neid postkasti.
Aga lõhna võis ta ka tunda, no nii natukenegi...
Meeldetuletuseks aga neile, kel soodsa hinnaga "Minu Taani" soetamata, siis viimaseid päevi on veel võimalik seda teha. Otse kirjastusest siis, aga kuna tragid töötajad sealgi pühi peavad, siis võib tellida hoopis posti teel. Jõulukampaania peaks lõpu leidma 26.detsembril.
Aga kes autogrammiga ja täitsa tasuta tahab saada, võib ristsõnu lahendada ja loosiõnnele loota.

21 detsember 2010

Mehed laulsivad nõnna ilusti, et lust oli kuulata

Jaa, ei ole midagi öelda, mehed olid kenasti end üles vuntsinud ja laulda oskasid samuti. Silmal hea vaadata ja kõrval pehme kuulata. Laulvate näitlejate kiituseks muidugi ka see, et neil käivad suud lahti, erinevalt paljudest teistest;) Isegi sõnalõpud olid välja hääldatud ja ei kriipinud kuulmismeeli. Kuidagi hea tunne oli midagi ka lisaks täishäälikutele kuulda.
On üsna selge, et Dvinjaninov saaks üsna edukalt ühe mehe showga hakkama ja teised on lihtsalt laval ruumitäiteks. Hea küll, nii hull see asi ei olnud.
Nii "armas" oli viljandlasi vaadata, selline soe ja nostalgiline tunne tuli. Nagu oleks ajas kolm aastakümmet tagasi läinud ja kohalikku kaubamajja saabunud mõned defitsiitsed kaubaartiklid... Sädelevates pluusides prouad aerutasid õlgadega kahte lehte, hingates soojalt kuklasse ning ning nügides "kergelt" oma ridikülidega. Garderoobi minnes pressis üheaegselt mass tagant peale ja samas ründasid üleriietest vabanenud ja kärsitult paremaid istekohti ihkavad silmailu ootel naisterahvad mulle vastassuunas peale. Oleks hetkeks valvsuse kaotanud, võinuks end leida jalge alla trambitult. Ma muidugi mõistan, et jätta oma elunatuke Pärimusmuusika Aita ei ole just kõige kehvem mõte, ent siiski...
Ma võiksin siinkohal tuua veel paralleele erinevate ajastute ja generatsioonide vahel, aga jäägu siis seekord nii. On igandeid, mis mõne aastaga ei kao, vaid mille murdmiseks kulub nähtavasti aastakümneid...
Ühesõnaga /meenutus ühest väitest paar postitust tagasi!/, andis Kaunimate Aastate Vennaskond ülimõnusa ja nauditava kontserdi ja muul ei olegi tähtsust.

19 detsember 2010

Varsti ma näen J-d üle mitme-setme aja, siis maandub Taani delegatsioon ja juhtub kindlasti veel palju muud põnevat. Loodetavasti mitte lumega seonduvat, aga nojah.
Homme lähen kuulan, kuidas ilusad mehed laulavad, loodetavasti nad oskavad ka kenasti laulda;)
Ja siis võivad jõulud põhimõtteliselt tulla. Tegelikult tuli jõulutunne juba üks päev Selveris kõiki neid tavapäraselt torssis olemise ja maailmamurede all küüru vajunud selgadega eesti mehi vaadates, kes vehkisid rahva vahel kingituste pakkepaberirullidega endale teed teha. Erandiks nood isendid, kes tarmuka proua kiiluvees leti eest leti ette tuierdasid. Neid paberirulle oli vahva jälgida, sest kes ladus need nagu puuhalud sülle, kes üritas käsikorvi sättida, kes kuuspakiga ühes käes hoida, kes prouat pähe nügida....Et nagu loominguline lähenemine või nii. Üldiselt olid nii meestel kui naistel peas näod nagu nad teeksid seda vastumeelselt. Kuidas nad küll aru ei saa, et kingid tuleb ära osta siis, kui teised veel nende pärast poodides ei trügi. Ma ei tunne kaasa neile, kes viimasel minutil poodi jooksevad....seda siis umbes sel ajal, kui minul vorstist-kapsast täis pugitud kõht juba taeva poole:D
Aga neid paberirulle vaadates meenutasin heldinult pisikesi poekesi kaugel Taanimaal, kus müüjad lahkelt su jõuluostud pakkideks vormisid, ilma lisatasuta ja puha, iga kink lõpuks iseilmeline.
Oi jah...

15 detsember 2010

Üllatused on mõnusad

Ikka juhtub nii, et raamat, millest algul arvad, et see sind kindlasti ei kõneta, toob mõnusaid üllatusi riburadapidi. Õlekatusega majad löövad iga kell nunnumeetri põhja. Või need rohe-rohelised pöögimetsad, kus tundub, et oled muinasjuttu sattunud, sellisesse suurde ja helgesse ja kus võiks kas või lendu tõusta, kui selleks tuju peaks tulema.
Ja nn aususekassad (mis vahva nimi sedalaadi ettevõtmistele!). Ma loodan, muide, endiselt, et minu silmad Eestimaal ka seesugused asjad ära näevad:) Kuigi ma pean siis vist maru kannatlik olema.
Ainult kohanimed ajavad mu hulluks ja teevad lugemise vaevarikkaks:)
...
Nüüd ma jõudsin küpsete mureliteni ja see juba teeb maitsmismeelele haiget. Kes on kord mureleid söönud, see enam kirssidest suurt ei pea.
...
Faasan, me peame rääkima faasanist. Harukordselt ilus lind, keda teepervel kohates oled lausa sunnitud auto kinni pidama ja teda hardunult edasi vaatama. Ilus! Sellest me täna ei räägi, kui hästi nad veel maitsevad, teine kord.

14 detsember 2010

Natuke eestlane. Isiklikuks tarbeks - teistel paluks mitte lugeda!

1. Sa kasutad sõna “normaalne”, kui midagi on hästi.
Vist küll, periooditi siiski mitte.
2. Kui sa külastad oma välismaal elavaid sõpru, võtad sa Kalevi šokolaadi kaasa.
Siililegi selge! Iga uus sort kindlasti + vana klassika
3. Sa oled külastanud Laulupidu vähemalt üks kord kas osaleja või pealtvaatajana.
/punastamise koht/ ei!!! Ma ei armasta massiüritusi.
4. Sa tead, et saunas käimine on 80% ajaviide ja 20% pesemine.
Kindel see.
5. Sa kasutad Skype rahvusvaheliste kõnedena.
Peaaegu, kuigi selleks kulus kaua aega enne, kui selleni jõudsin.
6. Kohuke kuulub sinu menüüsse.
Vihkan kohukesi, ei suuda tänaseni mõista, et sellised käkid on tootmises.
7. Sa deklareerid oma maksud internetis.
Jah.
8. Sa uskusid väiksena, et lätlastel on kuus varvast, kui sa kuulsid inimesi sellest rääkimast.
Ei, kuigi vähemalt kord nädalas kuulen sellist juttu veel tänapäevalgi.
9. Sa oled veetnud vähemalt ühe jaanipäeva Saaremaal, Hiiumaal või mõnel muul väiksemal saarel.
Ei, mitte et see mõte mulle sümpaatne ei tundu, aga pole lihtsalt juhtunud nii.
10. Sa oskad tsiteerida filme nagu “Viimne reliikvia” ja “Siin me oleme”.
Ju vist...
11. Sa sülitad kolm korda üle vasaku õla, et kõik hästi läheks.
Üldiselt vist mitte, kuigi ei saa välistada, et on mõni kord ette tulnud.
12. Sõnad “veoauto”, “täieõiguslik”, “Jüriöö ülestõus” ja “jää-äär” on sulle kergest hääldatatavad. Jah.
13. Sa arvad, et pole olemas liiga palju sarkasmi.
Ei
14. Sa oled pettunud, et Jaan Kross ei saanud kunagi Nobeli kirjanduspreemiat.
Jah
15. Sa oled käinud Soomes.
Jah. Tervitused Joulupukkile, Kätule, Krisule, Rennele, Timole, Liivile, Pekkale, Tiinale, Tuomasele ja kõigile teistele toredatele inimestele!
16. Sa ütled “noh” (kõlab nagu “no”) isegi inglise keeles rääkides.
Jah
17. Sa tead laulude “Mutionu” ja “Rongisõit” sõnu peast.
Rongisõit nüüd küll päris hästi peas ei ole, mingis kohas on kiisud ja notsud kapitaalselt sassis.
18. Sa nõustud, et naisekandmine on tõeline spordiala (vähemalt seni, kuni eestlased võidavad).
Ei, olen selles osas konservatiivne.
19. Sinu parima sõbra tüdruksõber on sinu inglise keele õpetaja tütar ja nad elavad sinu vanavanemate kõrval, kes olid sinu nõuniku kolleegid, kelle sõber on sinu...
Jah
20. Sa arvad, et jook alla 20% pole alkohol.
Ei
21. Sa vaatad termomeetrit enne välja minekut.
Raudpoltkindel.
22. Sa vaatad mõlemale poole enne tee ületamist, isegi kui see on ühesuunaline.
Jaaaa, sest muidu oleksin juba vähemalt 2 korda teise ilma saadetud. Eriti kehtib see Tartu tn kohta, kus mõni esimest korda linna sattunu kohe peab vastassuunas sõitma.
23. Sa muigad, kui inimesed küsivad sinult su rahvustoidu kohta.
Ei oska hetkel öelda.
24. Isegi kui sa ei kuula Veljo Tormise ja Arvo Pärdi muusikat, arvad sa, et nad on headeks sümboliteks meie riigile.
Jah
25. Sa oled petnud oma abikaasat vähemalt kümme korda, kuid sa siiski arvad, et oled õnnelikus abielus.
Ei
26. Kui keegi küsib sinult “Kus asub Eesti?”, vastad sa ruttu, et Põhja-Euroopas Soomest lõunas.
Oleneb küsijast ju:)
27. Sinu vanaema “käekott” on vana kilekott, mida on kasutatud mitmeid kordi.
Ma kardan küll, et nii see on. Kuigi ma kohaldaks selle põhimõtteliselt ka vanemas eas meesterahvastele. Eriti meeldib mulle, et sellise kilekoti põhjas kantakse mobiili.
28. Hapukoor maitseb hästi kõigega.
Raudselt jah!
29. Kuigi mõni välismaalane võib rääkida eesti keelt kohutavate vigadega, ütled sa talle ikka, kui imeline on tema eesti keel võrreldes enamiku venelastega.
Jah, sest nii ongi.
30. Sa pole kunagi näinud kedagi kandmas karupükse.
Jummel, seda ma küll ei tea... Lapsed minu noorusajal vist ikka kandsid...
31. Sa oled kuulnud väljendit “eestlased on aeglased” vähemalt üks kord.
Jah.
32. Sinu jaoks on vägagi normaalne süüa hapuks läinud sööke nagu hapukurk, hapukoor jne.
Jah, ja samas mõelda, et rootslased oma mädanenud kala söömisega on imelikud:)
33. Sa eelistad spordile poodi jooksmist reede õhtul kell 19:50, et osta alkoholi.
Ausalt öeldes ei eelista ma antud valikust kumbagi...
34. Sa oled tõeline eestlane, kui sa oled Tallinnast, sest iga tallinlane arvab, et Tallinn ongi Eesti.
Jah.
35. Kui sa kuuled kedagi ütlemas: “Eestlased on nii ilusad.”, siis sa vastad ilma emotsioonideta, et sa juba tead seda.
Ei, ma vaidlen kindlasti vastu. Ma kinnitan, et sellise väite esitajale ainult tundub nii. Ja lisaks võin pidada pika kõne naistest, kes tegelikult on ilusad.
36. Sa oled püüdnud inimestele selgitada, et “kauboi” on sõna eesti keeles.
Ei.
37. Kuigi sa pole kunagi kohanud Tootsi, Teelet ja Kiirt, tead sa täpselt, millised nad on.
Jah
38. Sa muigad, kui keegi ütleb, et ta ostis BMW.
Jah, ja on hästi, kui ma ainult muigan, sest mõnikord võib ka midagi krõbedamat lisanduda.
39. Sa tead, kuidas lõpeb lause: “Kui Arno isaga koolimajja jõudis...”
Jah
40. Verivorst maitseb hästi (vähemalt kord aastas jõuludel).
Jah, alates septembrist juba õigupoolest.
41. Sa arvad, et sini-must-valge kombinatsioon on rõõmsameelne.
Ei, kuigi ma mõistan, mida selle küsimusega silmas peetakse. Lipuvärvide nägemine võib tekitada meeldivaid emotsioone küll, kuid mitte seoses värvide endiga. Must värv lipuvärvides on siiski sünge ja tuleks ära keelata.
42. Sa arvad, et üks keel peaks koosnema vähemalt 14 käändest.
Ei.
43. Sa tead laulu “Põdra maja” liigutusi.
Jah
44. Igaühel sinu perest on pilte matustest.
Ei. Ma võiksin sel teemal pikemalt peatuda, aga ei tee seda:)
45. Sa oled Eesti üle nii uhke, et kui mõni välismaalane peaks ütlema eestlaste rahvaarvuks 1 million, siis sa parandad selle 1.3 millioniks.
Jah
46. Sa tead “Kaerajaani” liigutusi.
Häbiväärselt vähe siiski:( ja nende vähestegi eest pean olema tänulik tädi Mairele, kes ühega oma poistest sundis mind seda tagatoas umbes 4.-5. eluaastal õppima. Kahtlustan, et ta saatis meid mingil pillil, kuid ei ole enam päris kindel, millisel.
47. Sa ütled sõna “ühesõnaga” ning sellele järgneb pikk seletus, mida see tähendab.
Täpselt!
48. Sul kulub palju aega seletamaks välismaalastele, et sinu riigis on üle miljoni elaniku, mitte sinu linnas.
Ei
49. Sellest on möödunud nädalaid, mil sa nägid viimati sularaha.
Jah
50. Sa vaevalt mäletad, et on ka teisi viise maksmiseks peale pangakaardi ja elektroonilise tee.
Jah
51. Kui sa lähed linna, kus on metroo, eelistad sa veeta terve päeva sellega sõites.
Ei, ma ei usalda endiselt metrood.
52. Sa arvad, et ka kõikides teistes riikides on internetile ligipääs laialdane.
Jah
53. Sa tunned, et Tartu Ülikool on viie parema, suurima ja vanima ülikooli hulgas üle kogu maailma ja kui sa oled selle lõpetanud, on kõik uksed sinu jaoks avatud.
Ei
54. Ujumine 18-kraadises vees suvel on sinu jaoks täiesti normaalne.
Ei, ujumine kui selline ei ole minu jaoks üldse normaalne tegevus ja nähtavasti ka ei saa selleks kunagi. Eriti ei mõista ma neid, kes ujuvad mingites näkastes järvedes ja merevees.
55. Sa oskad nimetada kõiki suuri muusikalisi üritusi peast, mida on Eestis peetud.
Kindlasti mitte kõiki.
56. Viru tänaval kõndides oskad sa nimetada kõiki neid kruiisilaevu, mis on sel päeval Tallinna sadamas.
Eiiii! Jumal, mis küsimus see on?
57. Sa tead kõigi kolme Eestis elavate mustanahaliste nimesid.
Ma võin küll 3 nime öelda, aga kindlasti ei ole need KÕIK, kes siin elavad.
58. Sa mäletad 1-kroonist paberraha ja 5-sendist münti.
Jaaa.
59. Sinu bioloogiline kell saab täpselt aru, mil sinu 15 minutit parkimist kesklinnas on täis saanud.
Jah, kuigi ma ei pargi, aga põhimõtteliselt nii see võiks olla küll.
60. Sa oled käinud Olde Hansas.
Ei, ja ma tahaks juba hüüda, et saage üle oma pealinnakesksest mõtlemisest:)
61. Kui sa oled tallinlane ja sul võtab aega rohkem kui 10 minutit, et sõita linnas ühest kohast teise, oled sa juba küllalt tüdinenud, sest see on liiga kaugel.
Keeldun vastamast
62. Sinu arst soovitab sul minna solaariumisse heleda naha tõttu.
Eriti haige väide.
63. Sinu jaoks on vältimatu, et pead sõitma mõnda teise riiki riiete, jalanõude, raamatute ja lõbustusparkide pärast.
Nii ja naa
64. 1.klassi õpilased mobiiltelefonidega ei üllata sind enam.
Kahjuks jah:(
65. Kõige keerulisemad ained, mida sa koolis õppisid, olid Eesti ajalugu, Eesti geograafia ja Eesti kirjandus. Ning loomulikult vene keel.
Ei
66. Sa räägid uhkusega Eesti kõrgeimast mäest ning tead, kui kõrge see on.
Ei
67. Kõrgemad kui 20-korruselised majad on vaatamisväärsus, mida sa näitad teistele külastajatelegi.
Ei
68. Sa leiad, et Eino Baskini naljad on naljakad.
EIIIIII!!!!
69. 23.juunil tunned sa vastupandamatut soovi süüa šašlõkki.
Jah. Hea, et õlle joomise kohta ei küsitud, sest ma oleksin siis tõepoolest karjuma hakanud.
70. Kui sa kuuled “Kristina”, mõtled sa Šmigun-Vähi, mitte Aguilera.
See väide mulle meeldib, vastus on loomulikult JAH!
71. Igal aastal soovid sa sügaval sisimas, et Eesti võidaks taaskord Eurovisiooni.
Jah, väljaarvatud ühel aastal...
72. Kartul on sinu jaoks sama, mis riis jaapanlastele.
Ju vist
73. Sa usud, et Eesti suvi koosneb kolme nädala pikkusest halvast suusailmast.
Jah
74. Sa ei suuda oma elu ette kujutada ilma Kalevi šokolaadideta või Vana Tallinnata.
Ei, Vana Tallinn on jäkk ja shokolaadid teiste jaoks ikka:)
75. Sa oled uhke, et Ernst Hemingway kirjutas, et igast maailma sadamast võib leida vähemalt ühe eestlase.
Jah
76. Kümme kuud aastast on liiga pime, et olla üleval ja kaks kuud on liiga valge, et minna magama.
:)
77. Sa vaatad inimesi imelikult, kui nad küsivad, kas Eesti kuulub Euroopa Liitu.
Jah
78. Sa ootad rohelist tuld valgusfooril jalakäijate rajal, isegi kui ühtegi autot pole näha.
Jah. Ja kostitan hävitava pilguga igaüht, kes selle vastu eksib. Teate, et mu pilk võib väga vastik olla?
79. Sul on või on olnud konto rate.ee’s, kuni sa avastasid, et on ka olemas Myspace, Facebook ja Orkut, mis on palju paremad.
:)
80. Lõuna-Euroopa inimesed räägivad sulle suure entusiasmiga, kuidas neil sadas maha paar sentimeetrit lund, kuid see ei liiguta sind emotsionaalselt üldse.
Jah
81. Sa tead, mida “spikerdamine” tähendab ja sul on sellega head mälestused.
Just
82. Sa ei saa aru füüsikast ja keemiast ning õpetajad püüavad sulle seda kõigest väest õpetada.
Jah, kuid nad loobusid juba ammu. Eriti Toodo, kes pani mulle hinde küll välja, kuid vaatas sügavalt silma sisse ja ütles, et ma kunagi enam elektriga tegemist ei teeks... Mõjus, ma olen elektririistadega äärmiselt ettevaatlik ja seni veel edukalt.
83. Kui sa sõidad bussis, trammis või trollis piletita, saad sa aru, miks sind “jäneseks” kutsutakse.
Ma ei sõida "jänest", tolad!
84. Sa tead, mida tähendab “läbu”.
Jah
85. Sa tead, kes on Taara.
Nujah
86. Sa oled hull Pärnu rannas päevitamise järele.
Ma olen hull Pärnu järele, aga mitte päevitamise järele:)
87. Sa oled elanud korterites rohkem kui eramajades.
Nii ja naa
88. Sa oled uhke, et lähed lumega kooli või tööle, kui samal ajal Ameerikas on “lumepäev”, mis tähendab, et sel päeval pole kooli ja tööd.
Ei
89. Sa tead, et kui tuleks uus jääaeg, jäävad eestlased paremini ellu kui Lõuna- ja Lääne-Eurooplased.
EI
90. Sulle meeldib globaalne soojenemine, kuid sa ei kujuta ette jõule ilma lumeta.
Ei
91. Sa sööd putru hommikusöögiks.
Kui just peab...
92. Sinu koolis pakutakse boršši või seljankat.
Vist oli küll nii
93. Sa sööd kõike sidrunipipraga.
Ei, ainult ühte asja:)
94. Sa saad aru, et suvi on käes, sest “Reporter” on oma nime muutnud “Suvereporteriks”.
Mida väide!!! Ma vaatan sel ajal Ringvaadet, kindlasti mitte Reporterit:) Minu teha oleks, ma viskaks selle kasti majast välja.
95. Sa tead, et Kreisiraadio pole raadiokanal.
Jah
96. Nähes Baltimaalasi mujal maailmas (välja arvatud Balimaades ja Poolas), tunned sa suurt sugulussidet.
Ikka
97. Sa isegi mitte ei oota eestlaste võitu jalgpallimatšil, kuid vaatad seda siiski suurepäraste emotsioonidega.
Ei, ma ei kannata jalgpalli silmaotsaski. Pean parandama, olen siiski kunagi ühe mängu vaadanud algusest lõpuni. Ma ei mäleta, kes mängisid, igatahes neid oli PALJU, nad olid platsil kuidagi rahutud, siblisid sihitult ringi, viiendat geimi ei tulnud ja punkte oli ka kuidagi nirult...Ju see siis jalgpall oli, ma arvan.
98. Sa sööd hernesuppi ja vastlakukleid igal aastal vastlapäeval.
Kukleid, jah!
99. Sul tuleb kananahk ihule, kui kuuled Tõnis Mäe laulu “Koit”.
Ei, aga ma võiksin nimetada laule, millega tuleb.
100. Vähemalt üks sinu pereliige on osalenud Balti ketis.
Ei tea küll, et oleks. Me tegime tööd sel ajal - loomad laudas ja porgandid põllul ei küsi Balti ketist...

11 detsember 2010

Ajad muutuvad...

Taanlaste isetegevuslembus on ammu teada, eeskätt väljendub see tähtpäevadeks meisterdatavate taieste näol. Fantaasial pole piire ja harilikult ei kahjusta need kaasmaalaste heaolu vähimalgi määral.
Olgu, paari kuu eest see siiski juhtus, kui üks vanaproua ei saanud tükil ajal koduuksest välja astuda, sest tema naaberkrundi piirile püstitati jahimeeste vaatlustorn... ja mitte ainult! Ka jahimees istus seal puki otsas ja ka see ei olnud veel kõik - püss oli loomulikult ka. Sellised asjad on loomulikult tavalised ning proua poleks ehk numbritki asjast teinud, kui see va püssimees nii pagana fanatt ei oleks olnud - istus teine tunde ja tunde ja ei kavatsenudki tornist lahkuda. Vanaproua muidugi tüüpilisele taanlasele kohaselt võttis kõne politseisse ja kutsus abiväge, sest kaua üks aktiivset seltsielu elav proua ikka kodus istuda saab:) No ja siis selguski, et kellelgi jälle sünnipäev, tõenäoliselt 30 ja vallaline, ja ju siis oli tegemist ka kirgliku jahimehega, ja no selline lugu siis.
Kuna aga tänavune talv taas Taanimaale ohtralt käepärast ehitusmaterjali puistanud, siis ega seda praktiline taanlane saa raisku lasta. Seekord vist küll sünnipäeva ega muu tähtpäevaga tegemist ei ole, lihtsalt inimeste vaba fantaasia ja tegutsemislustiga.
Rootslastel on Gävles oma jõulusoku traditsioon, hiiglama vana ja väärikas. Ei tea kas Løgumklosteri rahvas üritab nüüd ka midagi sarnast omalt poolt tekitada...? Kui jõulusoku peamiseks probleemiks on süütamised, siis 2 meetri kõrgust lumefallost ähvardab ainult sulamine.

P.S. Ma ei kavatse seda küll kunagi Viljandis järgi proovida, aga tekkis huvi, et kas näiteks "Sakala" kajastaks sellise uudise lehes? Või no kas see just uudise alla liigituks, ma ei tea...aga loo kui sellise ühes pildiga?

03 detsember 2010

Arenemata ilumeelest lähtuv ja totaalselt subjektiivne hinnang 2010. aasta saagile

Aasta lõppemas ja aeg teha kokkuvõtteid tänavustest iludustest. Ilu on aga endiselt vaataja silmades, nii et...



Minu jaoks absoluutsed ligimeelitajad olid (suvalises järjekorras):


"Elu sumedusest. " Kalev Kesküla. Kujundanud Andres Rõhu


"Elu sumedusest" ilmus küll vist juba 2009.a. lõpus, aga mulle kätte juhtus sel aastal. See on raamat, mida võiks vaatama jäädagi:) Kuigi sisu on veelgi köitvam ja kutsub aina uuesti ja uuesti kätte võtma.






"Printsessi voodikohendaja päevaraamat." Sulev Oll. Illustreerinud Mari Kanasaar




Must-valgel kujundusel on mõnikord oma võlu. Armas.


"Aino Kallas. Londoni võlus." Koost. Mall Jõgi. Kujundanud Andres Tali



Kuidagi ilus ja naiselik, klassika!
"Õhk riisiterade vahel. Kaheksa aastat Jaapanis." Kujundanud Angelika Schneider




Lihtsalt äärmiselt positiivselt kutsuvalt mõjuv. Tegelikult siinkohal kõhklesin, kas valida "Minu Horvaatia" või Bramaniste raamat. Iseenesest võiksid siin mõlemad olla. Kuidagi helge üldmulje jääb.


lemberaamat. Tartu NAK. Kujund. Andres Rõhu, illustr-d Huupl, Marja-Liisa Plats ja Kristina Viin


Vähem on rohkem kehtib väga sageli, ka siin kaanel. Luuleraamatutele kuidagi sobib. Naljakas küll (tegelikult ei ole naljakas), aga kutsub pikalt vaatama - ju siis on nii ligitõmbav.


Kanarbikukartus. Olivia Saar. Illustreerinud Silvi Väljal
Ma ei tea, seekord vist on mind ära tehtud värviga, kanarbikulõhnaga ehk ka:) Pean tunnistama, et ka "Humalapuu" oli õnnestunud.

Tegelikult jäidki enim silma luuleraamatud, neid oleks siin veel nii mõnegi välja tuua võinud. Kõige igavamad kaaned vaatasid vastu aga huumori valdkonnas, aga ehk rõhutaksegi nende puhul just autori nimele? No ei ole nii ehk naa minu maitse, las nad siis olla silmapaistmatud ja teiste jaoks:)
Rääkides ilusatest, võiks rääkida ka ju koledatest. Sõna "kole" ma siiski kasutada ei söanda, nii palju empaatilisust minus siiski veel on. Ütleme siis nii, et on raamatuid, mille kaaned mind ei ahvatle ligi astuma, muust rääkimata. Mõni postitus tagasi oli juttu ühest sellisest, Egiptimaast nimelt. Tõsi, juhtus nii, et ma selle suure hilinemisega ikka läbi lugesin ja überüllatuse osaliseks sain. Teise osaga on sama lugu, stiililt on see ju sarnane ja üldse ei kutsu ligi astuma, AGA nüüd ma muidugi tean, et seal on hea sisu ootamas ja luban, et loen selle raudselt läbi. Aga ongi nii, et pean end tõsiselt pingutama selle nimel.
Sama lugu on Mihkel Raua teise raamatuga, "Sinine on sinu taevas". Tänaseni lugemata samal põhjusel ja kui ammu see ilmus ju! Mis ma teha saan...:) Loetelu võiks jätkata: Aigi Vahing "Valik", Kirsti Vainküla "Saatevigad", Krister Kivi "Üksteist", "Kaelvipoeg 2.0"... Varem ma ainult teadsin, et on raamatuid, mis mul aina jäid ja jäid kätte võtmata, olid küll olemas, kuid minuni ei jõudnud, ent ma ei süvenenud põhjustesse. Sel aastal olen aga asja hasartselt jälginud ja peapõhjusena leidnudki ennekõike esikaaned. Tulemus hämmastas mind ennastki. Tegelikult Raua ja Kivi raamatut tahaks kangesti lugeda, ei tea mis valemiga see õnnestub. Hm...kaaned rebida? vaevalt küll:) Läheneda tagantpoolt? Ma mõtlen selle üle veel veidi:)
Ja ikkagi ma usun, et kuskil on keegi, kes ütleb mõne kohta neist, et see on parim kaanekujundus ever:)