25 jaanuar 2011

Andres Anvelt "Direktor: ühe turu erastamise lugu"


Mõned kuud tagasi ma mõtlesin, et ei loe "Punast elavhõbedat". Ma ei tea, miks. Ei ole midagi autori vastu, meedias tore ja sümpaatne, asjalik kuju, aga mõtlesin nii.
Lugesin ikkagi, lõpuni. Halb või hea - pigem päris hea:) Filmi vaatasin ka ja üks väheseid kordi, mil ei tundnud pettumust. Kuidagi hea mulje jäi kõigest (vormilises mõttes, muidugi, põhilised tegelased ise küll meeldivalt ju ei mõju).
Ja hoolimata kõigest eelnevast tundsin, et ei ole mul tarvis seda Direktorit lugeda, no ei ole! Kartsin vist pigem, et sündmused on liiga värsked veel.
Võtsin raamatu kätte ja lisasin veel sinna juurde, et vaatan paar lehekülge, vist ikka ei hakka lugema. See oli pühapäeval.
Tulemuseks oli see, et lugesin ja lugesin, läksin sauna, aga isegi lavale ei jõudnud - istusin kamina ees ja lugesin. Lapse õhtused rituaalid sain napilt tehtud - ikka veel pooleldi lugedes. Pool ööd läks selle nahka, aga hommikuks enam ei jäänudki suurt midagi.
Imelik raamat, pean ütlema. Heas, kõige paremas mõttes. Tundes end, et ma tüüpilisi krimkasid mitte kunagi ei osta ega laenuta, oli kummaline, et ma seda lugesin. Ju oligi see nii just seetõttu, et tegemist ei olegi millegi tüüpilisega.
Kuigi lugemise ajal andsin endale aru teose ilukirjanduslikust olemusest, oli ometi ka midagi muud... On loomulik, et osad nimed tulid silme ette reaalsete nägudena. Nii et ma ei eksinudki, et kõik oli liiga värske, samas vahet ju ei ole, las oli. Ajaliselt see periood ei meeldinud mulle, teeb siiani haiget, ent ju oli siis piisavalt hästi kirjutatud, et ma pidin lugema.
Olid mõned kohad, mis võinuks olla teisiti kohendatud, vajanuks iluravi, aga tegelikult oli ikka kuratlikult hea lugemine! Haarav. Ja lõppude lõpuks ju osake (kahjuks!) ajaloost, noore vabariigi (taas)sünnivaludest. Nii nagu see oli /käis meil kõikjal, kus väiksemalt, kus suuremalt, kus varjatumalt, kus avalikumalt. Võimalik, et raamatu väärtus kasvab ajaga, kes teab.
Las mees elab ja kogub materjali - siis meil on, mida lugeda!:)
Aga muidu, jätkan ikka Wassmoga. Lihtsalt tema tekst on... ma ei tea, nii tihe ja kohati hinge minev, et ei suuda palju korraga lugeda. Kindluse mõttes ei taha ka enne uinumist lugeda. Isegi "Direktor" oli öösse sobilikum lugemine kui Wassmo, paraku.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar