06 jaanuar 2011

"Eestluse elujõust" Indrek Koff


Kuna ma siin juba hiljuti enda eestlaseks olemise luubi alla võtsin ja kuna ka üks tore lugemisaasta on lõppemas, siis oli just sobiv aeg haarata kätte Koffi viimane raamat. Tõsi küll, pean tunnistama, et mida enam ühte raamatut kiidetakse, seda kindlam, et ma selle lugemisega viivitan. Samas aga "Eestluse elujõust" figureerub mitmetes 2010.aasta nö edetabelites, seega õige raamat lugemisaasta ärasaatmiseks.

Kas ma naersin seda lugedes? Jah.

Kas ma tundsin ennast seal ära? Jah.

Kas ma tundsin enda lähedasi seal ära? Jah.

Kas mul oli kurb seda lugedes? JAAH!
Samas nii nappide vahenditega võtta kokku üks rahvas - see on kunst! Ja ärge tulge mulle ütlema, et seal oli midagi valet või võltsi, sest ega ikka olnud küll:) Muidugi, oli fraase, millega mina ei ole kokku puutunud, aga see nüüd mingi näitaja ju ei ole. Mõni asi võib olla tingitud geograafilisest eripärast:
aprillist septembrini suvilas ikka suvilas
kuradi põdrad ka käivad oma viinakohvritega ringi ja lõugavad siin



Selles, et tegemist hea asjaga, veenis mind aga hoopis üks teine tõik. Mõnikord ma luban endale törtsu naiivsust, nii ka seekord raamatut kätte võttes. Mina ei tea, mis mul arus oli, et ma hakkasin algusest kohe A-le ette lugema. No kui ma nägin, et vängemaid sõnu juba liiga paljuks läheb, lõpetasin selle nalja ära, ent oli juba hilja... Mõni tund hiljem demonstreeris A. oma värskeid teadmisi teistele, meelde olid jäänud näiteks:
kohvi või teed /tunnistan, et selles ei ole midagi halba/
peab natuke uuema auto omale vaatama kus sa sellega enam lähed /mitte küll sõna-sõnalt, aga loo uba jäi ometi meelde/
kuradi siga kuhu sa trügid oma tsiibiga / "kurat" on tal üldse hetkel selline sõna, mille ta kõigist "toredatest" telesaadetest välja nopib. Kusjuures, see on üllatuseks mulle endalegi, et seda niiii tihti seal kasutatakse. Mis näitab, et minu kõrv on sellega vististi juba harjunud.../
Seega on lapsed mõnikord heaks indikaatoriks. Kui nemad juba ühe teksti omaks võtavad ja ilma vaevata meelde jätavad, siis peab asi hää olema:)
Üldiselt tuleb tõdeda, et kõik olulise võttis Koff selles pisikeses hüsteerilises traktaadis tõepoolest kokku... märksõnadeks (suvalises järjekorras): vingumine, korilus, alkohol, ksenofoobia, laulurahvaks olemine, ropendamine, saunakultuur, naabrist-parem-olemise vajadus, alaväärsuskompleksid, välise ilu ikkes olemine jne, jne....
Kusjuures olen end isegi tabanud vahel linnaruumis liikudes mõttelt, et peaks kuuldu kirja panema. Vahel on tahtmine tekst üles kirjutada ja hiljem asjaosalis(t)ele taasesitada.
Minu lemmikuks on aga tagakaanel olev tekst:
see raamat on kirjutatud
masenduse ja lootuse ja masenduse
leivatöö ja hobide
suguvõsa ja sotsiaalse võrgustiku
lootestaadiumis kaksikute ja kahe väikese lapse
KÕRVALT







Paneb vaid imestama, et kulkal läks nii kaua aega, et raamatu ilmumist toetada:) Õnneks on Koff visa olnud.
NB! Hetkel käsilolevast lugemisvarast ma kõnealust raamatut J-le ei soovita (sul on märksa paremad fraasid muide;) See raamat jääks ilmselt sinu jaoks lahjaks. Aga äkki sobiks sulle B. Wassmo Dina-triloogia? Mingil põhjusel mõtlesin lugemise ajal korduvalt just sinu peale.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar