09 veebruar 2011

pure pase lure, ehk laena mulle püstolit, Vanemuine!

Ei lasta mul rahus olla, ei lasta. TK on mures, ja mitte vähe. Mae, see kõigesööja ja kõigelugeja, võib sedasi laisaks ja paksuks minna. Istub kodus, joob veini, loeb igasugust jama ja kogub pekki. Soolasid mind mitu nädalat tagasi juba oma tööpraktika jutuga sisse. Venitasin siis oma mitte just kõige piklikuma näo kaheksaks (õnnestus!)ja lubasin mõelda.
MÕELDA! Seda ma ju kogu aeg teengi - ärge segage mind!
Aga ei, ju nad teavad neid mõtlejaid, suuri ja vähem suuri. Need jäävadki mõtlema. Nüüd pommitavad kõnedega.
Tööpraktika...Hm! Tööpraktika my ass nagu ütleks mu eelmise nädala autor (soliidses eas härrasmees, muide). Sellest raamatust ma veel räägin. Aga hiljem, kui lastakse - tööpraktika, ma ütlen!, ja teise nurga alt muidugi. Aasta pärast vaatame.
Tööpraktika -millal ma siis kirjutada veel jõuan?
Igatahes olen ma sügavalt solvunud:)
Ma pean minema kuhugi maale. Oleks siis veel, et kolhoosi kartulipõllule, aga ei. Isegi mitte nii palju põnevust ja ainest tuleviku tarbeks ei anta mulle.
Ma usun, et leian hetkega üles oma tagurpidikäigu. Te veel näete, kui kiire ma olen:))))
Mind praetakse elusast peast, seda ma veel ütlen.
Bahhh! Bahhh!

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar