31 märts 2011

Tahan ettevõtjaks!

Mina täna otsustasin, et tahan ka ettevõtjaks hakata. Aga mitte niisama ettevõtjaks, sest see oleks ju igav ja lame, vaid selliseks, kes millegi eest vastutama ei pea. Või kui, siis vaid mõningate asjade eest.

Teatud põhjustel olen viimased nädalad usinasti postkontori vahet kulgenud. See on päris põnev, sest kuna ma juba olen kord selline vana kretiin, kes jätkuvalt huvitub klienditeenindajatest kui äraütlemata põnevatest inimestest, siis see on üks igati vahva koht seesuguste elukate jälgimiseks. Tõsi, linna omas on vaatamist rohkem, sest seal on iga jumala kord järjekorrad, ja mitte lühikesed! NB! Ma ei käi (enda arvates) üldse kuumadel kellaaegadel, aga siiski ei pääse neist. Las olla, eks olla, vaba inimene, aega laialt käes, küll ma ära seisan. Ongi parem uurimismaterjali jälgida.

Pagan küll, aga mitte sellest ei tahtnud ma rääkida:) Teenusest kui sellisest pigemini. Mulle meeldib teenus nimega maksikiri lihtsaadetisena või umbes nii see välja näeb. See on üks marupõnev teenus, mida tahaks isegi ärilistel eesmärkidel inimestele osutada. Sest raha saad, aga vastutust netu. Linnas on teenindajatel kiire, neil ei ole aega seletada, aga siinsed kohalikud teenindajad on põhjalikumad (ja no kui mitte muu eest, siis selle eest tuleb neid küll kiita, ausalt!) Iga jumala kord, kui ma läkitan teele lihtsaadetise, usutlevad nad korrektselt üle, et kas ma ikka olen kindel. Kahjuks jah, klient on kuningas ja kui ta nii tahab, siis nii ta peab ka saama ja oma taskust ma juurde maksma EP-le küll ei hakka:)

Täna võeti mind aga pikemalt ette, kuigi ma ennetasin küsimusi ja teatasin, et lihtsaadetisena lähevad pakid. Kas ma ikka tean lihtsaadetise ohte? Kas ma tean, miks tähituna on parem? Kas ma olen teadlik, et pärast ei ole enam midagi teha, kui asjad kadunud? Tean, tean, tean... Ja imestan ikka ka, iga kord, päris iga kord. Aga kuna see vaene klienditeenindaja on niigi kõige väiksem mutrike selles suures süsteemis, siis no mis ma ikka tema kallal norin. Püüdsin koguni positiivne olla ja kiita (ai, praegu saan aru, et see võis viga olla....äkki sel korral kaotavad nimme mu pakid ära... panevad mu pakikese peale märke "anname lollile mutile õppetunni, küll siis tulevikus hakkab tähituna saatma!" ja pärast hõõruvad käsi kokku), et mul seni on õnneks läinud. Ja need, kellel ei ole läinud, on kohe aegsasti oma kraami tähituna tellinud. Selle peale rääkis teenindaja mulle veel lahkesti lisajuttu, mis üldjuhul võiks liigituda postitöötajate kiitmise alla. Et kui pakid ei kao, siis on nemad hoolsad olnud. Lihtne ja loogiline ja olen 100% nõus, aga ikkagi ma ei saa aru sellest, et kui nad juhtumisi EI ole olnud tublid (mida kuuldavasti ka juhtuvat), miks siis nad vastutada ei tohiks? Jaa, teiste teenuste eest nad ju vastutavad (ei ole küll päris täpselt uurinud, et mil moel ja mis ulatuses), aga kuidas saab pakkuda teenust, mille eest ei pea üldse vastutama...

Et lihtsaadetis on siis nagu postiteenuste vene rulett või? Aga kui nemad võivad pakkuda vene ruletti, siis ka mina kliendina ei võiks ka sama varianti kasutada - et mõnikord tasun teenustasu, teinekord jätan vahele, et las olla neil ka põnevus, et kas saavad tasu või mitte.

Tegelikult oleks see jumekas idee ju? Ja nüüd võiks küsida, et miks ma siin pigi-vigisen, miks ma postitädile seda juttu ei räägi, aga... see on tegelikult nii leierdatud ja mõttetu teema, et ma lihtsalt püüan negatiivse energia enda seest välja saada, muud eesmärki ei olegi:)

NB! Ja see, et tegemist on riigiettevõttega, ei muuda minu jaoks asja, pigem vastupidi.

Juba hakkaski kergem:P

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar