02 juuni 2011

Kes keda?

Kindlasti oli minu mõnes hiljutises lugemisvaras samuti sellest juttu - et kes keda või mida kirjutab? Kas meie kirjutame elu või elu kirjutab meid. Usutavasti võiks see vaidlus jäädagi kestma, lõputult.
Varem see mind ausalt öeldes eriti ei vaevanud, ei tulnud pähegi, no tühja sellest eks. Aga mälu teeb oma vingerpusse, nende vastu ei saa. Ja kas tahakski, selles on küsimus:) Mul saab õige pea kolm aastat täis päevast, mil ma vedasin paberile, ikka sellele va virtuaalsele, oma esimesed read, lihtsalt niisama, nalja viluks ja parema enesetunde nimel. Ütleme nii, et asjast sai asja, aga teisel kujul, loogiline muidugi ka. Seda algset teksti nägid vähesed, asjaosaline ise ja kirjastuse poolt valitud rahvas. Kummaline sümbioos inimestest, mis oleks tõesti sürreaalne olnud ja seetõttu läks lõpuks käiku muudetud kujul.
Kolm aastat varsti. Võiks unustada ja minna lasta, kusjuures osaliselt olengi lasknud minna, tollele konkreetsel lool. Tegelikult ju päriseltki lasin minna. Kui paljud seda nägid, konkreetselt paar inimest ja nende kaudu omakorda ehk paar. Lihtsalt, täna meenus, et sellel päris esimesel ja päris algsel lool oli kummaline algus, väljamõeldud ja absoluutselt mitte elust enesest. Ent tänaseks saanud suuremaks kui elu. Et siis wordi failist tõeks saanud, mitte küll 100%, aga siiski. Tol hetkel, neid ridu kirja pannes, ei olnud need reaalselt olemas, minu elus, päriselt, aga tänaseks on lugu end elama raiunud.
Ja siit jõudsin mina selle igavikulise, ja ammu enne mind teisi painanud küsimuseni -et kas meie kirjutame ümber elu või kirjutab elu meid? Kas kirjutame seda, mida läbi elame ja kogeme või kirjutame seda, mida alles tulevikus läbi teeme? Antud hetkel kehtib minu puhul see teine variant.
Hirmutav.
Paneb tõsiselt mõtlema, et mida järgmiseks?
Ja nüüd võite öelda, et olen ebausklik:)

Muide, täna kell 3.20 ööbikute meeleheitlikku laksutamist kuulates jõudsin samuti mõttele, et kas mitte kõik ei ole juba olnud.... Paned kirja kui esmakordse ja ainulaadse mõtte ja siis avastad, et see on juba olnud, korduvalt, eri variatsioonides. Õigem oleks üldse vaiki olla, aga kui ei saa...

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar