22 september 2011

Kui vanalt?



Eile, kõndides pika teekonna haistmismeeli torkivas lõhnabuketis, jäin mõtlema, et huvitav, kas ajad on tõepoolest teised... Igas mõttes. Iga järgnev põlvkond ruttab ja kiirustab eelmisest hullemini.

Mu ees kõndis poiss. Jah, poiss, isegi mitte noormees. Ja kuidas ta lõhnas! Ma ei imestaks, kui ta oli endale kolmandiku pudelist peale valanud. Kusjuures ta oli teel koolist koju (või kuhugi mujale, aga igatahes koolist). Kas ta lahkus juba hommikul kodunt nii või oli end vahepeal...hm...värskendanud?

Ja siis ma mõtlesin kõigile õpetajatele. Seisavad seal klassi ees, klassis on ma-ei-kui-palju õpilasi, mingil x ajahetkel avastavad kõik need ma-ei-kui-mitu õpilast, et enese lõhnastamine on eluks hädavajalik. Mis õhk seal klassis lõppude lõpuks siis on? Eriti, näiteks, esimeses tunnis.

Jäin kohe mõtlema, et kas õpetajatel käib peas igal sügisel ka mingi kõll!, et nüüd sellesse klassi minnes seisab ta aroomipilveprobleemi ees, järgmisesse astudes tuleb rinda pista möllavate hormoonidega, kolmandas veel mingi kolmas probleem...või ei anna see nii väga tunda:)

Väheke teisest ooperist lahterdamisest, aga...Ma mäletan, et kunagi üks kunstiõpetaja esitas väga värvikalt oma teooria sama aastakäigu lastest/noortest. Ahvid, Koerad, Tiigrid, Sead jne, käituvad üsna ettearvatavalt. Ühed vajavad liidrit, teised mitte, ühed on hirmus aktiivsed ja aina tee nendega midagi, nad tulevad kõigega kaasa, teine aastakäik on jälle omaette nokitsejad ning ära parem torgi neid oma ideedega.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar