07 oktoober 2011

Sügislugemine



Nii, ja nüüd siis viimane lugemiselamuste üles märkimine. Järgmine tuleb tont teab millal. Kui üldse.
Ma olen üldse vähe lugenud viimasel ajal, ometi tundus to-do-listis see lugemise punkt see kõige-kõige mu jaoks. Et selle täidan niuhti! 3 kuuga.

Lisaks mitmele minu-sarjale raamatule...ei, ma pean ühest neist ka siinkohal pikemalt kõnelema.

Minu Kreeka.
Kreekat kirjutada ei olnud kindlasti lihtne, sest on teada asi, et mida enam inimesi, kes on käinud kõnealuses riigis, seda enam vastakaid arvamusi. Ja mitte alati autoriga ühel meelel olevaid. Sest olgem ausad, ka minul on oma Kreeka ja ma kartsin alguses vägagi, et no mida veel lugeda, pidades silmas, et eks ole ka loetud teisi väljamaalaste Kreekasse mineku lugusid.
Ja ometi oli PÕNEV! Ikka ja alati on ka midagi uut ja huvitavat. Üle ega ümber ei saa muidugi ka giiditööga seonduvast, ehk oligi see s e e lisaväärtus antud loos...? Igatahes kõigile Kreeka-armastajatele kohustuslik lektüür:)

Ja siis Linn Ullmann "Enne kui sa uinud"...

Natuke omapärane, aga kindlasti kaasahaarav lugu...natuke Oslot ja natuke kunagisi USA-sse väljarändajad, ent mitte see ei ole kõige tähtsam. Vaid inimestevahelised suhted. Kogu oma ilus ja valus. KIndel on igatahes see, et selle autori juurde pöördun ma veel tagasi, iseasi et millal ...

Ainulaadsetest elamustest rääkides tuleb meenutada ka raamatut Torgny Lindgrenilt - "Kumalasemesi". Mulle meenub ähmaselt, et samalt autorilt on ka "Mao tee kalju peal", vist. Igatahes Kumalasemesi on väga eriline, väga tõelise ja sürreaalse piirimail ekslev, kindlasti tugeva filosoofilise alltekstiga. Lugu kahest vennast, kes elavad naabertaludes, kuid kellel on jonni ja kangust. Kangust võidelda kumbi oma haigusega, et jumala pärast elaks teisest vennast kauem ja samas meeletu vajadus teada, kuidas teisel ometi läheb... Ilus-kole-valus lühike romaanike.

Sügisesse eriti sobilik on kindlasti Stig Claessoni "Sina maga, mina pesen nõud"


Ma kohe ei tahagi sellest rääkida:) Seal on küll vanadusest ja surmast, aga ka elust ja armastusest üldiselt, sellise põhjamaise vaoshoituse ja kassi-hiire mänguga koos. Ilus lugu, palju mõtteid.

Oh, ja hetkel viimane Kintz Kinzenberg "Ma olen kole".

See on üks haige raamat:) Aga samas selline haige, mis on vajalik kõigile haigetele naistele. Ja oh kui palju neid on:) Raamat on tugevalt utreeritud, aga ega teisiti kõiki neid naisi mõistusele ei too kah. Oli muidugi ka küsitavusi, ent ma ei saanudki lõpuni aru, olid need taotluslikud või ...? Nagu tugevalt vastandlik jutt oli kohati. Igal juhul tegemist on õige ja õilsa asjaga:))))) Tõsi, sama asi oleks vaja ka meesisendi seisukohalt kirjutada, aga nood ju ise küll endast niimoodi ei kirjutaks, võehhh! Ja kui naine kirjutab, siis ei ole see ju ikkagi see. Nii et ma ei teagi, mis oleks lahendus:)
Seega haige, aga hea. Ja kes ütleb, et see on saast, see elab raudselt ise analoogset elu, kuid ei saa lihtsalt aru, et ta selles rattas on.

Uhh, kui erinevad asjad said kokku, aga nii see oli:)

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar