16 märts 2012

Taani vs Eesti

Värskes Õpetajate Lehes on lühike, kuid see-eest asjalik ülevaade Taani haridussüsteemi hetkeseisust. Mina, kelle jaoks omaaegne koolitee oli piisavalt traumaatiline kogemus, millest väljatulemiseks nii mõnigi hea aasta veel kulub, olen loomulikult pigem Taani kui Eesti poolt selles osas. Ma ei arva, et PISA testi tulemuste nimel peaks veri ninast väljas pingutama. Et sellised hindamised oleks a ja o. Sest kas mitte sealjuures ei jää inimene ise kuhugi... kaotsi?
Me võime siin ju isekeskis muiata näiteks jaapanlaste üle, kuid kas me ise ei ole mitte samal teel juba mõnda aega? Konveierid, millele lükata lapsed. Mingi tohutu surve, mis paneb vanemaid oma mitte alati just kõige paremate eeldustega lapsi maast madalast kandideerima, võistlema, püüdmatu nimel pingutama... Kui palju lihtlabast pähe tuupimist, sisuni jõudmata. Fakte, fakte, fakte... Isiksuse lämmatamine, see on see, mis toimus omal ajal meie koolides. Nüüd me püüdleme parema ja paindlikuma homse poole, kuid nii kiiresti see muidugi ei lähe.
Mulle meeldib noorte taanlaste vaba ja sundimatu arutlemine, vaidlemine, argumenteerimine, oma arvamuse omamine, oskus sõna sekka öelda, oskus koostööks. Ja lõppkokkuvõttes jõuamegi siit nende kuulsa hyggeni. Sest kui nad on osanud juba lapsena, noorukina, koolielus leida tasakaalu lõbu ja töö vahel, siis läheb see neil ka edaspidises elus hõlpsamini.
Erinevalt meist, eestlastest. Meie peame alles õppima elama, kui suudame.
Kõik ei suudagi.

3 kommentaari:

  1. Räägi parem, millal sa tagasi oled? Kohe täitsa tagasi?
    K.

    VastaKustuta
  2. Varsti, ma loodan:P mõni nädal veel ehk.

    VastaKustuta
  3. Õiged mõtted. Aga üks mu tuttav pedagoog ütles, et miks peab lastel parem elu olema kui minul omal ajal, las piinlevad samuti. Ma usun, et vanaviisi on mugav paljudel. Mulle vist jääbki mõistatuseks, miks hariduses nagu sõjanduses ei võida humanism ja arukus?

    VastaKustuta