06 aprill 2012

Igavene teine


"MINU TAANI ONUKE. TUHK" ANDREI IVANOV

Mis tunne on olla igavene teine?
Kuidas on elada, kui sa ei kuulu ei siia ega sinna? Kuhu sa siis üldse kuulud?
Ja miks, miks üldse on nii?
Mõned miksid saavad samadest jutustustest ka vastused, kuigi ei ole õige väita, ja seda ma ei teegi, et see käiks kõigi eestivenelaste kohta. Kindlasti mitte. Aga antud loos, eelkõige siis esimeses, on vastused olemas.

"... Mitte keegi meie lähedastest või tuttavatest polnud iial põgenikelaagris elanud ega isegi seda kaugelt näinud. Mitte keegi ei teadnud ühiskemmergute õudustest, öistest kärarikastest orgiatest, kõiki terroriseerivatest kriminaalidest, kes sunnivad sind ostma kõike, mida ka ei pakutaks, isegi mäda tomatit kahekümne krooni eest. Mitte keegi ei teadnud, kuidas iga päevaga aina väiksemaks kahanev hing sisimas kokku tõmbus, kui ta nägi, kuidas politsei viis ära serblasi või tamileid."

Ja siis - "Neil päevil, kui mina onu juurde kolisin, polnud ta ennast veel kusagile tööle sokutanud. Tal polnud mitte mingeid ameti omandamist lubavaid dokumente. SElleks oli vaja ära teha keeleeksam. Ja kuna onu ei saanud tööle minna, otsustas ta hakata teenindust pakkuma. Onu teenindas eramaju ja büroosid, ütleme otse: ta puhastas klosetipotte. Ta rääkis, et tahtis võtta tööle mitu inimest, hõlmata tohutu piirkonna, haare oli meie, venelaste oma. Jänni jäi ta kohe esimese koristajaga: too keeldus jala käimast, nõudis, et onu ostaks talle ametiauto, et kõiki lappe, ämbreid ja ülejäänud kraami vedada võiks."

Või juba "Tuhas" üks mõtisklus - "Eesti kodakondsust ma ei tahtnud, sest vastik oleks olnud teha keele- ja põhiseaduse tundmise eksamit. Või - ma äkki lihtsalt ei viitsinud?/.../Oli vastik, kui sa oleksid pidanud minema ja kõikidele tõestama, et oskad eesti keelt ning tead, mitu jõge on Eestis ja kui sügavad on siin järved. Pidid tõestama oma keeleoskust, selleks et töökohta saada. Pidid peast teadma kõiki Eestis leiduvaid kasulikke maavarasid, et saada ükskõik missugust ametit. Et töökohta saada, pidid teadma, mida tähistab rahvuslipu sinine värv, ja kuidas see tähendus on tekkinud, mida tähistab lipu valge värv, mida tähistab must värv Eesti Vabariigi lipul. Sinu eestlasest naaber seda kõike teadma ei pidanud. Olgugi et nii tema kui ka sina olite mõlemad Eestis sündinud. Võib-olla isegi ühel ja samal päeval, kõrvalpalatites."

Tõde, nähtavasti, jääb kusagile vahepeale. Igaühe jaoks oma. Aga oma valikuid tehes pead lõppeks arvestama, et võid jääda igavesti teiseks, olgu see siis Eestis või mujal.

Nüüd jääb oodata "Hanumani teekond Lollandisse" tõlkimist, mis vististi juba käimas on. Kahju vaid, et see nii pikalt aega võtab.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar