06 juuni 2012

Spaade kaardistamine - AQVA

Kuna ma olen piisavalt vanamoodne inimene, siis kui mulle üks koht meeldib, kipun ma sinna ikka korduvalt tagasi minema. Seetõttu ei ole väga-väga kaua saanud ka ühtegi järjekordset lebolat avastada. Tänu L. ennastsalgavale tööle minu heaks ja ühele äärmiselt töötajasõbralikule ettevõttele (on`s selline tõesti olemas, küsite ehk nüüd?:)) olin ma siiski viimaks sunnitud ka üht enda jaoks uut kohta proovima.
Niisis, kuigi vaade selle maja toast suuremat elamust ei pakkunud, siis veekeskuse, eriti saunakeskuse oma, oli parim. Mullivannis istudes võisid imetleda pardipere tegemisi. Ja tegemist neil jagus! Caldariumis kuumadel kivipinkidel lebotades uinus su pilgu all kirik. Idüll missugune.


Üleüldse oli tegemist piisavalt mitmekesise valikuga seal, saunades kogunisti nii palju aktsiooni, et lugemine kippus tagaplaanile jääma (loetud jõudsin siiski K. Kriisa "Neetud", A. Raud "Juturaamat" ja M. Rosoff "Nii ma nüüd elan"). Kuna ma "rügasin kahel rindel", siis nende raamatute kohta paraku minu arvamust blogosfääri ei jõua. Mis ei tähenda, et need oleksid halvad olnud. Lihtsalt, uued raamatud on peale tulnud juba.
Saunasid oli kokku mitu, no kohe ikka päris mitu:) Ainuke, mille olemasolu vajalikkuses ma veidi skeptiliseks jään, on infrapunasaun, ent see on pikem jutt. Ja kui rahvas on pime, siis ma ei viitsi ka rahvast harima hakata:P Aga leilikad, aurukad ja sanaarium olid kõik ausad.

Järjekordselt ei väsi ma meelde tuletamast, et ideaalne aeg minekuks ON nädala alguses, sest siis on ruumi. Ja õhku. Ja vabadust. Mida nädala lõpu poole, seda hullemaks olukord läheb. Oma osa võis selles olla ka klassiekskursioonidel - kes küll tuleb selle peale, et mürsikud kuhugi veekeskusesse viia? Ma arvan, et nad vajaks pärast pingelist õppeaastat pigem korralikku päeva metsas, teate küll, värske õhk ja muu selline. Ja siis viiakse nad ühtede seinte vahelt teiste vahele ja muidugi satuvad nad segadusse. Leebelt öeldes.

Edasi rõõmusõnum teile, kes te venelasi pelgate. Jah, ma tean, teie hulgas on neid oma osa, lisaks see teine osa, kes kõnealusest linnast kuuldes ohkab: "Aga kas seal mitte palju venelasi ei ole?"
Noh, ma ütlen teile, et ühise puhkuse otsa venelastega võite te märksa kergemini komistada kusagil Küprose, Türgi või Egiptuse kuurordis ning uskuge mind, seal käituvad nad "veidi" talumatult. Sellel spaaringil oli kõik tipp-topp ja minu suust mitte ainumast negatiivset kommentaari (ülla-ülla, ma tean!).
Nüüd tuleb kiida teenindajat rubriik. Kindlasti oli teenindus täitsa okei ja kiita tuleks veel vähemasti tosinat inimest, aga kuna ma tõepoolest ei tegelenud nende nimesiltide lugemise ja pähe õppimisega, siis ma kiidan esialgu vaid ühte tüdrukut, nimelt Emeraude Spast Kerstinit! Selliste iluprotseduuride ja teeninduse nimel võiks juba surra. Ja siis pärast nii umbestäpselt iga kuu hakata maa peal käima neid uuesti nautimas.
Oma tõrvatilk meepotis oli loomulikult ka, kuis siis muidu. See läks nähtavasti koristaja kapsaaeda seoses minibaariga, kuid peab tunnistama, et vastuvõtunäitsik lahendas loo kiiresti ja õiglaselt, kahju küll, et ma tema nime nüüd meelde ei jätnud:)

Ah jaa, boonuspunkti anname ikka ka - see läheb pere pisemale liikmele mõeldud hommikumantli eest. Mingil põhjusel seda kõigis heades spaades ei kohta:)

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar