22 august 2012

Ameteid on kõigil meil, ehk head ja vähem head lugemist

 
 

Frédéric Beigbeder "17,90 €" - detailiderohke ja üdini tänapäevaselt mõjuv romaan, mis küll vist algselt ilmunud juba 2000.aastal. Lühidalt öeldes reklaamitegijate absoluutselt mitteglamuursest tööst ja eraelust, mis nähtavasti kirja pandud tugeva laksu all olles. 


 
 

Anna Sam "Kassapidaja katsumused" - erilisi elamusi küll ei paku, kuid mõtteainet mõningal määral ometi. Et millised inimgrupid külastavad supermarketeid, kes trügivad enne kella ja kes ei saa õhtul jälle õigel ajal minema. Lisaks veel erinevad kliendigrupid hügieenitarvete, kondoomide ja sooduskaupade ostmisel. Ja kindlasti ohtralt üksikasju kassapidaja värvikirevatest tööpäevadest.


 
Susan Luitsalu "Küsimused kõikidele vastustele" - kolumnid (mõned ka mitte) elulistel teemadel. Ütleme nii, et nende hulgas oli mitmeid pärle, vaimukuse poolest oleks esirinnas kahtlemata see nukitsate ja Mäki lugu.


Patricia Atkinson "Küpsev päike" ja "La belle saison" - nagu ikka need tüüpilised raamatud, kuidas üks (ameeriklane, aussie, antud hetkel siis britt) tüüp läheb kuhugi kenasse kohta ja end sinna paika sätib. Kirjanduslikult ehk mitte kõige suuremaid elamusi pakkuvad raamatud, ent see-eest palju kasulikke teadmisi. Nimelt, saab autorist viinamarjakasvataja ja veinivalmistaja ja ta ei hoia oma omandatud tarkuseteri sugugi vaka all. Viinamarjadest ja nende kasvatamsie rängast tööst, lisaks veel veini valmistamise protsessidest, saab kuhjaga tarka teada. Sekka veel ka jahist, häädest ja kohalikest roogadest, juustust ja... millestki kindlasti veel. See miski on minu vaieldamatu lemmik - trühvlid!

Raamatud sattusid mu juurde muidugi ülimalt "sobival ajal". Õhtud, mil ma lehekülg lehekülje haaval lugesin veinidest ja maitsebukettidest ja ise klaasigi rüübata ei saanud, teretore!
NB! Ka viinamarjakorjaja töö on äärmiselt mitteglamuurne nagu me siit teada saame.

 

 Daniel Glattauer "Kõik seitse lainet" - põhimõtteliselt sama asi, mis põhjatuule-raamatuga - tunned, et see ei meeldi sulle, aga ometi loed lõpuni, pooleli jätta ei saa:) Järelikult ei ole ju halb! Aga võis ka olles põhjuseks see, et kõik see on kunagi olnud. Päriselt. Ja lõpuks tekib küsimus, et kas loed hetkel seda raamatut või enda lugu, küllap see segadust tekitaski.


Indrek Mandre "Striptiis: müüdid ja tegelikkus" - üsna lakooniline ja ütleme, et käsiraamatut meenutav. Samas kenasti kõike kokkuvõttev. Väga palju uut ma teada ei saanud, ent kahtlemata paljudele siiski vajalik raamat. Las kõik, kel tarvis, kasutavadki seda esimese teejuhina selle töö juurde ja jääb palju eksiarvamusi ning niisama siia-sinna tõmblemist ära. Tegelikult ma olin valmis hulga kehvemaks raamatuks, nii et läks hästi:)


Tom Rachman "Imperfektsionistid" - ja üldistades tuleb taas tõdeda, et lahatakse ühe elukutse esindajate tööd, sedakorda ajakirjanike oma. Glamuuri ei leia ka siit:) Samas väga lobe ja põnevate karakteritega romaan. Ma ütleksin, et suisa nauditav lugemine.
Eks aeg annab arutust, milliseks see Areeni bestselleri sari kujuneb. Senini olid kindlad lemmikud Moodne aeg ja Põhjamaade romaani sarjad, kuid alguse põhjal võib uskuda, et ka kõnealune sari sellesse lühikesse nimekirja lisandub.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar