25 september 2012

"Kui mäng on lõppenud"



Sellest raamatust on pikemalt rääkimata. Või kas peabki kirjutatust lähemalt pajatama? Ideaalis võiks iga raamat rääkida enda eest.

Seekordne eksperiment oli nö meestekas. Vahelduseks. Tegevus kulgeb paralleelselt "eilses", milleks on 80ndate lõpp, ja tänases päevas. On mees nagu mees ikka. Nooruse uljus ja meri põlvini. Vimm isa vastu. Ja viimaks trotsist armeesse ja suisa Afganistani minek.

Ei maksa karta, et siin oleks palju armeeteenistust või ehk lausa sõda - ei ole. See on pelgalt taust, lühike periood elust, mis ometigi võib määrata viimaks palju. Tuleb üks väike apsakas, millest üle saamiseks otsustab mees veel kord elule näkku sülitada.
Mis tipneb õnnetusega, pärast mida läheb veerema lumepall, mis paneb paljusid uskuma, et peategelane Brett on koju tulnud invaliidina. Elu valedes on see, mis järgneb.

On teisigi kõrvalliine: erivajadustega inimese võimalused eluterve suhte loomiseks. Ühise keele leidmine purunenud abielust jäänud järglasega. Või üldisemalt - uuesti elama õppimine.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar