12 oktoober 2012

Anne B. Ragde "Ma teen su nii õnnelikuks"

 
 
Ütleks, et Ragde oma tuntud headuses. Jutt lihtne, lühike ja konkreetne.
Aga ütleb seevastu oi-oi kui palju.
 
Kuuekümnendate Norra, eriti konkreetse trepikojarahva näol antud läbilõige ühiskonnast sarnaneb paljuski Eestiga. Tõsi, võrdlus oleks sellisel juhul ajaliselt nihkes, võib-olla meie kaheksakümnendate lõpp ja üheksakümnendate algus.
Kui inimestel alles hakkas tekkima tarbimishullus. Kui "naabrist parem" mentaliteet teravamalt esile hakkas kerkima. Kui edu ja rikkust hakati esikohale tõstma.
Ja samas argised pisiasjad, mis ühelt poolt just nagu ühendaks kõiki sealseid asukaid, ent samas näitavad ilmekalt ka kui erinevad võivad nad olla. Pereväärtused, lapsed, naise roll tollases ühiskonnas. Või veelgi kitsamalt võttes - suitsetamine, koristamine (!), toidukultuur, suhted naabritega, ajastule omane muusika (oo jaa, mardikad tegid sel ajal ilma ju!), või kas või lihtlabane asi, et mida keegi nädalalehest luges või oluliseks pidas, muidugi Vietnam. Palju väikseid asju. 
 
Muide, jäin kohe mõtlema, et kas meil ka tollal nii massiliselt suitsetati? Ja milline oli Eestis näiteks suhtumine suitsetavatesse rasedatesse sel ajal...
 
Aga seekord ei tahtnudki ma tegelikult raamatu autorit ennast esile tõsta. Iga kord, kui üks väljamaine raamat mulle meeldib (või siis üldse kohe ei meeldi), on mu esimene mõte, et kes selles "süüdi" on... Kui üks või teine teos on otsustatud maakeelde ümber panna, siis peab see ju üks väärt kraam olema. Aga samas välja kukub mõnikord ikkagi...nigelalt. Et siis, kui mitte varem, on alles põhjust hakata tõlkija nime vaatama.
 
ELVI LUMETI tõlked on alati kindlapeale minek. Need on ilusad ja hästi viimistletud. Aga mis peamine - ta suudab sõnade ja keelega raamatus olevat ajastut hästi tabada! Paljudel noorema põlvkonna tõlkijatel näib see aspekt olevat sootuks unustatud. Lumeti tõlgete juures ongi tihtilugu lisaväärtuseks just põnev sõnakasutus.
 
Mis paneb omakord mõtlema, et kas mulle meeldibki norrakatest suleseppade looming või on asi pigem nende loomingu eesti keelde tõlkijas? Lumeti tõlked ongi ju need, mis meieni toonud A. Ragde ja H. Wassmo loomingu, suure enamuse S. Undseti eesti keeles ilmunud teostest, sekka ka kübeke K. Hamsuni asju. Undseti puhul on ta söandanud koguni võtta enesele risk "Kristiina Lauritsatütar" uuesti tõlkida, kuigi oli olemas kolmekümnendate aastate tõlge.
 
Daamide puhul vanusest ei räägita, ma tean, aga see on igatahes aukartustäratav.
 

4 kommentaari:

  1. Tõlkijal on väga suur vastutuskoorem, eks ole? Sama võib ju küsida ka Lindgreni kohta ka, et äkki on need raamatud just Beekmani tõlke tõttu nii imelised? Ja üldse see on kohe pikem jutt:)Aga jah, mina usun, et tõlkija ikkagi paneb tõlkesse ka midagi endast. Ja õnneks on mitmeid väga häid tõlkijaid, kelle puhul see on vägagi tervitatav.

    VastaKustuta
  2. Vägagi võimalik!
    Ingrid, aga soovita veel häid tõlkijaid! Ma küll võtaks mõne raamatu ette puhtalt tõlkija tõttu.

    VastaKustuta
  3. Minu suur iidol on Anne Lange, mulle meeldib tema keel üliväga. Vahel on juhtunud, et mulle jäävad mõned tema tõlgitud asjad kuidagi kummitama... Riina Jesmin ka. No ja luuletajad, kes luulet tõlgivad. Näiteks kui Kareva tõlgib Ahmatovat, lihtsalt läheb luule veel paremaks mõnikord:) See tõlkimine on nii põnev teema, eks?

    VastaKustuta
  4. Ahaa, "Ebenipuust torn" Fowlesilt ja "Väikeste Asjade Jumal" ja Blixeni asjad... jaa-jaa, need on mulle meeltmööda küll olnud, aga ei ole tõlkijat vaadanudki.
    Mis omakorda paneb mind mõtlema, et ma olen tänamatult vähe Murdochi lugenud, peaks tõsisemalt ette võtma.

    Luule tõlkimine ei mahu nii ehk naa mulle pähe, veelgi enam, selle õnnestunud tõlkimine. Ometi jah, on andekaid tõlkijaid.

    VastaKustuta