29 oktoober 2012

"Minu maailmameri" Uku Randmaa


See on üks ilus raamat. Mitte niivõrd piltide või kujunduse või keele poolest, ent... lihtsalt ilus ja eelkõige inimlik. Kahju, et läbi sai...

Uku, õige mehena, ei tee pikka juttu ega tühje sõnu. Ta näeb ja tunneb ja kogeb nähtavasti õige palju, räägib märksa vähem, see-eest väga ausalt ja otse. Maid, kus autor jala maismaale maha paneb, on palju, kuid need ei ole siinkohal esmatähtsad. Neist räägib ta vähe ja napilt. Kõige enam on raamatus ikkagi merd ennast, meri elab oma elu, sellist, millesse lihtsurelik peab austusega suhtuma.
Uku on aus. Olukordi tuleb ette igasuguseid, nii maal kui merel. Richards Bays saab Uku tunda, milline võib olla inimeseloom, tubli, et ta sellestki räägib. Iga mehe uhkus ju ei lubaks.

Ja kõige selle maise kohal on autori enda sisemised heitlused ja otsingud. Võib-olla on kogu raamatu jooksul neid lauseid, mil Uku oma pilve piirilt alla vaatavast abikaasast räägib, kümmekond, ent seda mõjusamad need on. Ent seda peab juba ise lugema.
Seepärast ongi see lihtsalt ilus ja inimlik raamat.



Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar