15 november 2012

Kui kaua unustamiseks...?


Vahepeal on märkamatult kaks tähtpäeva kätte jõudnud.
Üks suisa möödaski... mis omakorda näitab kui ruttu ja kergesti inimene unustab. Unustab kõik ebamugavused ja harjub mõnusa eluga. Jaa, jälle on november ja jälle üks aasta möödas läätsedest/prillidest vabanemisest, kokku juba neli aastat. Just nii palju ongi vaja, et kõik meelest läeb. Prillide pimesi kobamised hommikuti, läätsede tagaajamised varvastelt ja õhtuti nende kättesaamised kuivadest silmadest või siis lakkamatu silmatilkade tilgutamine. Rääkimata sadadest teistest pisikestest ja parajalt tülikatest situatsioonidest.
Minevik. Unustatud. Möödas.
Ja ikka ja jälle tänusõnad dr Pait Teesalule ja ReFocuse silmakliinikule!

Ei oleks see aastapäev meenunudki, kui just kohalik häälekandja poleks vahtu löönud ühe Tartu tn kinnistu ümber. Olgu, vaevalt ajaleht ise nüüd väga intriige üles keerutab, küllap saavad sellega hakkama siinsed kõiketeadjad suupruukijad. Mida siis lugupeetud linnakodanikud selle krundi peal näha tahaksid? Järjekordset minimegakaubanduskeskust? Igavesti tühjana seisvaid bürooruume? Aastaid ostjat ootavaid kortereid? Kõiki neid eelnevaid on juba piisavalt siia ehitatud, üsna antud koha lähedalegi.

Aga miks ka mitte üks kliinik?
Ainus vastuargument võikski vist tigedad ja negatiivsed kohalikud elanikud olla:)


Ilmnes, et ka blogil on täna sünnipäev... õigupoolest ei olnud mul aimugi, mis aastaajal või mis kuul see asi siin alguse sai.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar