05 november 2012

"Minu India" E. Kaun; "Ingli kutse" G. Musso

Jälle kaks võrdlemisi head lugemiselamust. Elamused siis sisu ja ülesehituse poolelt.

 

"Minu India" on võrratult vaimuka stiiliga ja väga kaasahaaravalt kirjutatud! Selles sarjas juhtub ikka ja jälle, et kui üks maa ise sind ei võlugi, siis suudab seda kirjutaja. Väga mõnus. Ärritav muidugi ka, aga kiiktoolis istudes suudad kõigele läbi sõrmede vaadata. Ma usun, et sealsed inimesed, korralagedus, kerjamine ja üldine töökorraldus mulle ei sobiks.
Mis ei tähenda, et sellest lugemine mulle ei meeldiks. Ja mõelda vaid, kui igav oleks võinud see raamat ilma Mister Guru tegelaskujuta olla:) Üleüldse olid paljudele tegelastele antud väga tabavad nimed.
Ma jäin mõtlema, et kõik on ikka põhjusega. Et miks Indiast mõeldes üha Bollywoodi filmid silme ette tulevad? No see raamat näitab äärmiselt ilmekalt, et suuremalt jaolt sealne elu ongi nagu üks tüüpiline Bollywoodi film:))) India, see on kui üks lõputu kannatusterada, sõltub vaid rändajast endast, kas teha sellest lõbus ja mälestusterohke retk. Või siis langeda sügavasse masendusse ja alla anda. Autori kõiki piinu lugeja ei näe, õnneks. Huumor võidab alati, kas pole?
Aga silma riivasid mõned... ma ei teagi - keelevead? Ma mõistan dialoogides edasi antud kohalike vigast inglise keelt (see on nii indialik, et see lihtsalt on selline must on, ma tean!), ent just kirjeldavates lõikudes esines mõningaid, ma eeldan, et mitte sihilikke, apsakaid. Nime "Bollywood" käänati nii Bollywoody kui Bollywoodi, ei teagi, kumba varianti rohkem oli. Ja siis ei saanud ma mitmel korral aru omadussõnade käänamisest, aga see võis puhtalt minu kiiks ka olla:)))


"Ingli kutse" mõjus nagu... mingi Stieg Larssoni prantslaste variant. Ühe raamatu kannatab lõdvalt ära lugeda, aga triloogiaga jääksin juba hätta (nagu see ka herr Larssoni puhul minuga mäletatavasti juhtus). Mingil hetkel saab kõike liiga palju, samas on tekst muidugi väga intensiivne ja sündmusterohke. Kõike on: armastust, pettust, krimisündmusi, pahalaste intetuid lükkeid, hüva toitu, mida iganes. Ja lõpp ikka ettearvatav, eks ole.
Siin raamatus kummitasid mind aga trükivead, tekst oleks nagu pärast tõlkimist üle lugemata. No mingi needus seekord vigaste asjadega mul:)
Ma mõtlen, et sellest raamatust on tänamatult vähe kuulda olnud...Mul on karvane tunne, et kõiges on süüdi roosa ja lilla:))) Nii roosalilla raamatu kätte võtmine nõuab eestlaselt ju tõsist julgust. Hoidku jumal, kui seda tuleb veel raamatukaupluses teha!

2 kommentaari:

  1. kihvt raamat oli küll, Indiat mõtlen. seda BollywoodY asja jäin ka mõtlema ja midagi oli veel, aga ei mäleta.
    L.

    VastaKustuta
  2. Ma olin toimetaja India raamatul (mitte keeletoimetaja, just sisuliste liinide ajaja) ja ma pean ka tagantjärgi tunnistama, et üsna palju on keeleapsusid sisse jäänud. Eeval oli orginaalis väga palju grammatikavigu, ta on tohutylt hea jutuvestja, aga grammatika ta tugevaim külg polnud. Ja kahjuks jah polnud raamatu juures ka meie tugevaim keeletoimetaja... Nii kahju praegu, sest ise tunnen ka, et see raamat on meie sarja üks esindusraamat, selline ere.

    VastaKustuta