11 november 2012

Restoran Cru

Restoranide nädal 2012 on blogimaailmas tänamatult vähe kajastamist leidnud, seega viime kokku toidunautlejad ja blogipidajad:) Tänavusest kolmest kogemusest teeb külalispostitused Jaanika!


Esimene restoranidest on Cru, Eesti restoranide TOP 50-s 2012.aasta seisuga 20. kohal.
Restoran Cru (peakokk Dmitri Haljukov) asub Viru tänaval, keset turistide mekat ja on nende seas ka üsna populaarne, kuna õdus valgus ja hubasus juba aknast märgata. Olen varem ühe korra seda külastanud, aga siis sai pigem kiirelt latte ja vein haaratud vaid. Väga mõnusa fiilinguga sisehoov. Suvel võiks seal istuda sõbrannaga tunde ja lobiseda või siis kallimaga tunda ennast nagu eraldatuna, sest sisehoovi linnakära kuulda ei ole, aga kuna hetkel sügis, mitte suvi, siis asugem asja kallale.

Ei hakka siinkohal rääkima saagast, kuidas üldse õnnestus saada kohti restorani ja et plaanis oli rohkem õhtusööke ja vähem lõunasööke, aga igal juhul rahul. Ka eelmisel aastal, mil restoranide nädal oli esimest korda, sai osa võetud. Ja kuna emotsioonid olid väga ehedad ja restoraninädala gastronoomia rõõmustas meie maitse- ja muid meeli, siis etteruttavalt võib öelda, et plaan ka aasta pärast kindlasti osa võtta ning jätkuvalt loodame saada kohti Chedi`sse ja Ö´sse, mis seni pole õnnestunud :(
Selgituseks neile, kes pole osa võtnud, et lõunasöök restoraninädala raames oli kas eelroog ja põhiroog või siis põhiroog ja magustoit. Ning õhtusöök: eelroog, põhiroog, magustoit.

Olgu, asja juurde.

Menüü oli kenale restoranilogoga paberile prinditud ning roogadele lisaks toodud veinisoovitused.


Ning laual, mil ootasime oma esimest rooga, oli imeilus suur vaagen. Alati, kui külastan restorane, lounge´e jms söögikohti, hakkavad silma sealsed nõud, tore, kui nähakse ka visuaalse poole pealt vaeva.


Põhiroog:
Kana Kinoa
Hõrk kanafilee / kinoa ja rukola pärlisalat/ petersellijuure püree

Visuaalselt oli põhiroog silmadega ülisöödav. Kuid asudes roa kallale, tabas kerge pettumus, vähemalt minu poolt. Kanafilee nagu kanafilee ikka. Kinoa pani selle roa särama, aga maitsetu kaste ning mage petersellijuurepüree tõmbasid esmase suure vaimustuse kõvasti tagasi. Rahuldav lõpptulemus. Lisan ka, et restoraninädala kaaslasteks olid sel aastal samad seltsilised, kes aasta tagasi. Sõbranna arvas, et roog oli hea, sõber aga, et rahuldav.


Magustoit:
Vana Tallinnaga maitsestatud iirisekreem /lavendlipiim/õietolm

Kõlab üsna salapäraselt antud nimetuse teine pool, kas pole?
Lavendlipiim? Õietolm? Mis need on? Eksole :)
Meie ette tooduna oli sinna veel lisatud vaarikalisandeid: nii sorbeena kui ka
värskena kui ka kerge keedisena.
Koogike taldrikul ei olnud sugusi kuiv, väga mahlane ja sorbee sinna juurde
ning juba ainuüksi jumalikult lõhnav ja veelgi parema maitsega iirisekreem
.. mm, ülihea!
Lavendlipiim oli selline õhuline vaht ja maitses täpselt nii nagu need
lõhnakotikesed mida me oma riideriiulitele paneme, aga kui nüüd tuleb
mõttesse, et öak, siis kogu meie seltskond oli meeldivalt üllatunud ning
kokkuvõtvalt hindasime antud magustoidu väga heaks!

 
 
 
 
Teised restoranide nädalal osalejad Cru´st:
 

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar