12 detsember 2012

"Tont ja mannapuder" M. Saksatamm


Paras kogus vaimukaid naljajutte lastele, mõnusalt vaba fantaasialennuga ja selles osas kümnesse tabatud. Kuna ka meil kodus sarnaseid asju pidevalt ette tuleb, siis oli omajagu äratundmist korduvalt. Esimese hooga muide meenutasid need jutud oma stiililt "Kaka ja kevade" raamatut. Samas kõnealuse raamatu lood jäid siiski paar kraadi lahjemaks. Mõne jutu puhul tõmmati nagu hoog maha ja tekkis venimine. Või ütleme pigem, et ei vedanud lõpuni välja. Mõnes teises õnneks jagus kõrget mõttelendu viimaste sõnadeni.

Aga tegelikult ei olnud ju mina sihtrühm, nii et mis nüüd sellest pikalt rääkida:) Peab tõdema, et meie kohalikule sihtrühmale meeldis väga, meeldisid koguni kõik lood võrdselt ja tõid naeru suule. Piltidega oli vähe kehvem olukord. Ma ise pakuks põhjuseks, et illustratsioonid olid võrdlemisi rõõmutud ja värvivaesed. Ehk poistele passib paremini, aga tütarlapsele mitte eriti. Värvigamma oligi umbes selline nagu esikaanel näha võib - suured pinnad halli, beeži, pruuni ning kui oligi põhivärve, siis need olid ikkagi sellised tumedamad või kergelt määrdunud tooni. Et oligi teatav vastuolu juttude ja piltide vahel - jutud olid tegelikult lõbusad ja naljakad, aga piltidelt sööbis mällu süngem toon.

Igatahes, kes tahab teada, mis juhtub kui nädalapäevad vahetavad kohad või vorst otsustab jõuluingliks hakata või kui su naaber on ooperilaulja või sprott on hakanud politseikomissar Rexiks
või mida teevad jääpurikad suvepuhkuse ajal või kuidas karu raha leidis, siis tuleb ise see raamat ette võtta.

Aga muidugi ei saa ma jätta mainimata kummalisi leide, millega peaks küll juba harjuma hakkama vist. Tsäu ja tsäuki, korduvalt muide, nii et ma ei saanudki ausalt öeldes aru, kas pidigi nii olema? Või mis siis selle mõte oli? Siis oli ühes loos veel olemas mingi/keegi karusell. Ja tohuvapohu - was ist das? Ma kujutan ette, et nii mõnelgi lapsel on hea nägemismälu ja kui ta juba mõned korradki kohtab raamatus seesugust kirjapilti, siis kui suure tõenäosusega ta hiljem need sõnad ümber õpib? Sest ega ma isegi, olles mõnd taolist sõna korduvalt lugenud, hakkan kahtlema, et kuidas, pagan, see siis ikkagi kirjutatakse.
Kuigi jah, arvestades kui paljude sõnade kirjapildid on tänapäeval juba kahtemoodi lubatud, siis ega ei teagi...äkki ongi tsäud ja karusellid ja tohuvapohud aktsepteeritud?  Sel juhul minu vabandused!
Sama teema kerkis üles mõne päeva eest ka "Majapidaja ja professori" puhul... seal kribis keegi paaril korral midagi joonistusblokki.

1 kommentaar:

  1. toimetamine muutub järjepidevalt lohakamaks, see on paratamatus.

    VastaKustuta