20 veebruar 2013

"Meeste kodu"

"Meeste kodu" on Ugala mängukavas olnud juba kaks aastat ja uudisvärskuse küll minetanud, aga rääkida võib ikka. Loo sisu ümber jutustama ei hakka, seda leiab interneedusestki. Vastakaid hinnanguid on kõnealune näitemäng nagunii tekitanud ja ega siinkirjutajalgi teisiti läinud.

Kummaline kooslus oli, seda küll. Sisu nagu esmapilgul suurt ei olnudki, või siis tuli ise juurde mõelda:) Ainest edasi mõtisklemiseks igatahes oli. Aga üldjoontes siiski lihtne, argine, seebine. Naljad olid kohati kergelt labasusele kalduvad ja mannetud (samas viieaastasele igati meelt mööda), kuid...

... see oli siis etenduse negatiivne pool. Või kas see viimane nüüd just üdini negatiivne oligi, sest peaasi on ju see, mida publik saalis mõtleb ja arvab. Ja rahvas naeris südamest.
Teise vaatuse naljad olid tõenäoliselt sama masti, kuid selle vahega, et laval olev seltskond hakkas 110% kaifima oma mängu. Ja lõpuks ei saanudki enam sotti, kas naerdi näitemängu ja naljade või näitlejate endi naeru üle. Pigem siiski viimase üle. Hetked, mil näitlejad ei ole võimelised etendusega edasi minema. Hetked, mil Sammul nihkub küljega ja seljaga saali poole ning peidab katkematut naeruhoogu pikkade juustesse. Hetked, mil Kütsar pingsalt ninaselga masseerib. Hetked, mil Malmsten aktiivselt püüab kulmude kergitamise ja otsaesise kibrutamisega näole tõsist ilmet manada.
Naer on ju nakkav.
Ja positiivne seegi, kui tuuakse vahelduseks teisi näitlejaid meie teatrisse. On ju kõik mehed mööda Eestit laiali.
Etenduse lõpp läks juba päris käest ära. Publikupreemia jagamise ajaks selgus ka põhjus - 50. etendus!

Tänased boonuspunktid lähevad Malmsteni suusahüppaja-etüüdile.


Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar