23 aprill 2013

Kas sina oled jäänud soovitud üüripinnast ilma?



Kui sa vastasid jah, siis kas sa oled mõelnud ka põhjuste peale?
Mina olen. See tähendab, mõelnud, mitte ilma jäänud.


 - Milliselt meiliaadressilt saatsid sa oma kirja?
See tundub nii neetult tühine ja tähtsusetu, ent peatu ja mõtle korraks. Kui see oli aadress, mis sisaldas endas vihjeid su tagumikule, riistale, rindadele või mõnele muule kehaosale, spetsiifilisele muusikamaitsele (a la technoman vms), siis usu mind, see ei mõju üürileandjale just kuigi innustavalt. Kui su kiri laekus mõnelt taoliselt aadressilt, siis ole õnnelik, kui su meilile üldse vastati, kuid kindlasti ei tasu sul loota midagi enamat (kinnisvara üle vaatamist, veel vähem välja üürimist);

 - Milline oli sinu kiri?
Kui see kiri oli: "Soovin infot", siis läks sul üle ootuste hästi, et sulle ülepea vastati. Ausalt. Aga ära väga looda ja imesta, kui ka ei vastatud. Sa kirjutad kaks või kolm sõna ja ootad -  mida? Mingit põhjalikku ja kõikehõlmavat teavet üüritava pinna kohta. Tõpoolest, mõtle nüüd heaga veel järele;

- Sa said küll vastuse oma kirjale, kuid ... ikkagi vajub dialoog kuidagi ära või katkeb sootuks.
Dialoogi tekkimiseks on vaja siiski kahte osapoolt, üldjuhul. Kui sa oled oma arupärimisele (sellele kahesõnalisele, kummaliselt meiliaadressilt saadetule) saanud A4 jagu tutvustavat teksti + pildid ja sa vastad endiselt kahe sõnaga (nt "olen tahtja") ning pärast seda tuleb vaikus, siis on järjekordne mõttekoht sinu jaoks.
Privaatsus on iseenesest hea ja tore, mulle ka meeldib. Esimeses kirjas ei tahaks tõesti endast palju kõnelda, kuid kui sulle on saadetud üksikasjalikku teavet ühe kinnisvaraobjekti kohta, lisaks pildid, siis ei ole just eriti palju tahetud, et ka sina mõne sõna enda kohta paneksid. Ja ma julgeks siinkohal soovitada, et mida enam sa vajad kõnealust pinda, seda suurem kasutegur on igasugusel enesetutvustusel, minu pärast lisa endast kas või pilt - see oleks juba puhtalt boonus sinu jaoks!

Ilmselt on see alateadlik, kuid paratamatult läheb enamasti nii, et need kahesõnalised meilid saavad küll vastuse, kuid neid ei kutsuta kunagi kohale. Miks? Sest miks ma peaksin oma aega raiskama ja kohtuma näiteks mingi kahekümne potentsiaalse üürnikuga, kui mõne infokübeme põhjal ma nagunii seal pooled välistaksin esimese viie minuti jooksul.

- Kui sa kirjutad mõne kuulutuse peale, siis mida endast rääkida?
Jah, ma tean, et kohe üldse ei armastata oma täisnime ja vanust panna, aga teisiti kahjuks ei saa. Kool või töökoht oleks ilmselt palju tahetud, kuid tuleb tunnistada, et kes selle lisab, eristub kahtlemata muust kirjutajate massist.
Järgmine punkt, mis üüripinna soovijale peaaegu kunagi pähe ei tule, kuid mis väga sageli murekohaks saab, on üürnike arv. Mina võin ju eeldada, et 2-toalisesse korterisse tuleb perekond (max. 4 liiget) või paar tudengit, kuid aeg on näidanud, et sisse võivad hüpata üliaktiivsed tegelased, kes vaat et mõõdavad põrandad üle, et mitu voodit, mitu diivanit ja mitu madratsit sinna mahub. Viimaks ei taha ma enam isegi teada mitmekesi nad sisse plaanisid kolida:)
Või 1-toaline korter, kuhu ma eeldan, et no üle kahe inimese sisse ei tule ja siis selgub, et neljaliikmeline perekond tunneb huvi. Nüüd võib vastu väita, et mis see minu asi on kui mitu inimest sisse kolib... Natuke siiski on, ma leian. Mõnikord võib olla, et ma tean ette, et naabrid on rahumeelsed ja vaikust armastavad, teinekord ei pruugi elektrisüsteem või veevärk olla kõige võimekam, mis iganes eks ole.
Kui kirjutaja on paadunud loomasõber, siis oleks kena ka seda mainida ehk. Isegi kui kuulutuses ei ole märget lemmikloomade kohta, on siiski vahe, kas tuleb kassisõber ühe või seitsme kassiga.

Küsija suu pihta ei lööda ning me kõik tahaks võimalikult palju ja võimalikult vähese eest. Kuid tasub siiski ettevaatlik olla üürisumma alandamise või maksepuhkuse küsimise osas, kui pole veel enda jaoks kõiki kulusidki selgeks tehtud. Et mõjub veidi lühinägelikuna soov maksta madalamat üüri, teadmata palju on kommunaalid või remondifond näiteks.
Vahel kurdetakse, et noortele ei taheta üürida, et kuidas peaksid nemad siis oma iseseisvat elu alustama. Muus osas ei oska kommenteerida, kuid enda kohta info andmises on nad oluliselt kidakeelsemad kui vanemad inimesed. Kõigi jaoks see ehk ei ole argument, kuid minu jaoks küll. Kogemuste najal julgen väita, et kõige pikemad kirjad tulevad keskealistelt ja välismaalastelt.

Ja muidugi, leierdatud ja vana tõde, ma olen juba sellest kirjutanud, aga ei tasu alahinnata kõike seda, mida lugupeetavad isendid endast veebiavarustesse üles riputanud on :)

5 kommentaari:

  1. mina pole mitte kunagi pannud mitmekesi oleme. pole nagu tulnudki sellepeale et see vajalik oleks aga kui nii mõelda siis on vist mõistlik meeles pidada järgmine kord

    VastaKustuta
  2. Seda kirjutist lugedes jääb mulje, et ma olin ihgati hea koduotsija ja nüüd ka üüriline :P

    Muidu jään igati kirjutatuga nõusse. Vastupidamist ja kindlat meel!

    VastaKustuta
  3. mul õnneks ei ole olnud vaja tükk aega endale midagi üürida, aga kogu see õpetus tundub kuidagi kummaline - phmt, kas ma saan õigesti aru, et lisaks sellele, et mina olen see, kes raha hakkab maksma, pean ma veel esitlema end sileda, kauni, üliviisaka, korraliku, vaikse, avameelse, jutuka jne inimesena, kes on valmis üürileandjaga lobisema ja talle maad ja ilma kokku lubama, ja palun, palun, võtke mu raha, ma olen NIIIII tore?

    S.t. ma saan sellega hakkama küll. Selle esitlemise osaga, ja teesklemisega, et ma olen maailma parim üürnik. Aga - ÜLLATUS - see ei tähenda, et ma seda tegelikult oleksin.
    Ma lihtsalt olen kirjalikult osav ja varmas ennast välendama, sest mulle meeldib kirjutada.

    Kallis üürileandja, mõtle nüüd ise ka sellele, et rohke viisaka kõlaga möla su kirjakastis ei tarvitse sugugi olla parema üürniku tunnus =)
    Õigupoolest on liiga sile ja kaunis üürnik üsna ilmselt Potjomkini küla tegemise peal väljas.

    VastaKustuta
  4. :) Ma täpsustan siinkohal tiba seda asja... Mõte polegi pelgalt klanitud ja ilusas jutus (ega ma seda nagunii ei usuks vist ka:D) kuivõrd ülepea mingiski jutus või infos. Küll ma siis harrastan oma meelistegevust ehk ridade vahelt lugemist :)Mõned asjad oleks siiski elementaarsed endast teada anda (no kasvõi seesamune mitmekesi tulemise teema). Ja paraku on aeg näidanud, et nõudlus on suurem kui pakkumine ja seega on see üüripinna vajajatele lihtsalt heaks vihjeks, et kui hädasti tarvis, siis tuleb eristuda muust massist. Olgu selleks siis saadetud enesetutvustus, luuletus või videotervitus, mis iganes, mulle meeldivad loomingulised inimesed. Aga sigaraske on valikut teha, kui absoluutselt mitte midagi tahtja kohta ei tea a la stupidfence@hot.ee ja kirja sisuks "olen huvitatud"... Pagan, no seda on vähe, leian ma ikkagi.

    Njaa, raha eks ole. Üürnik maksab, aga saab ka selle eest vastu midagi on ju :) Ja kui ma annan näiteks korteri, mis on igatpidi heas seisukorras ja kõik normaalseks vegeteerimiseks vajalik on sees ka olemas, siis tahan ma muidugi aimu saada, kesasjandus sinna lõpuks maandub.

    VastaKustuta