16 aprill 2013

Religioon kui "lüpsimasin"

Käes on see aeg aastast, mil erinevalt varateismelistest eestlastest on samas vanuses taanlastel päevad kuhjaga tegemist täis. On leeriõnnistuse ehk konfirmatsiooni aeg. Kui Eestis, enamasti, on tegemist pigem väiksema ja perekondliku sündmuse, no lähemad sõbrad ja sugulased ehk ka, pärastine pidu on pigem sümboolne istumine ja kingitused küll on, aga pole kuulda olnud, et need omaksid erilist materiaalset väärtust, siis taanlastel on nüüd see koht, kus nad minetavad kogu oma säästlikkuse. Või nagu meediagi seda on eelnevatel aastatel kajastanud - masu võib trügida kõikjale, kuid konfirmatsiooni ligi seda ei lasta.

Mida see leerilapsele tähendab?

Eelneva aasta jooksul käib ta mõned korrad kirikus, paar tunnikest saab ka kohaliku kirikuõpetaja juures õpetust ja... edasi tuleb see osa, mis tõotab karusselli algust. Kogu triangel ilu-ilu ümber läheb lahti ning kuna tegemist on ka teatavat sorti täiskasvanuks pühitsemisega (meenutab kohati väga Lõuna-Ameerika maades toimuvat, vaid selle vahega, et pole väga kuulda olnud, et kellelegi selle tähtsa päeva puhul silikoonrinnad kingitaks), siis saavad ilusalongidki tööd täie raha eest. Või üldse igasugused teenusepakkujad, kellel oskus see päev ikka aina erilisemaks ja ägedamaks asjaosaliste jaoks muuta.
Päevakangelase ja vanemate soovid määravad paljuski, mis ja kuidas sel päeval toimub. Mõni tellib veel oma lapse jaoks eraldi fotograafi, mõne jaoks on oluline üürida kirikust lahkumiseks mingi spetsiaalne auto, mõni tahab, et peol mängiks bänd...

Mida see lapsevanemale tähendab /lisaks konfirmatsiooni enese olemusele/?

Nordea avalikustas hiljuti tellitud küsitluse tulemused (2011-2012 aasta), millest selgub, et leerilapse riietuse keskmine maksumus on 3 030 DKK (410 EUR), pereliikme outfit 2 140 DKK (290 EUR). Arvatavasti on neidki, kes pärastise peo kodus peavad, kuid võrdlemisi levinud on peoruumide selleks puhuks üürimine. Keskmiselt 38 külalist ja 18 500 DKK (2 500 EUR), ütleb Nordea. Lisaks peole ja leerilapse imetabasele väljanägemisele lisandub siia ka "väike ümbrik". Ümbrik on väike, aga suur on sisu, võiks siinkohal ümiseda. Sellest ümbrikust ei "pääse" ka vanemad ise - juttu on siis nii 5 000 DKK-st (675 EUR). Sama summaga võivad oma etteasted teha ka vanavanemad ja/või mõned muidu lähedased, ent näiteks lastetud sugulased. Kaugemad sugulased-tuttavad ja muidugi leerilapse enda eakaaslased panevad ümbrikusse siiski väiksema summa, 150-300 DKK (20 - 40 EUR) . Nii et ka Nordea uuring annab ümbriku keskmiseks sisuks 450-550 DKK (60 - 75 EUR) .


Ma usun, et kevad on üks parajalt masendav aeg, eriti kui sul on suur ja noor suguselts või su tutvusringkond on üle mõistuse lai. Ainukesed, kelle jaoks see on vaieldamatult  ilus aeg, need on need on kõnealused ise (hinnanguliselt 66 000).
Esiteks, suits ja alkohol saavad rohelise tule. Poest osta nad tohivad vist küll alles nii 16-aastaselt, kuid põhimõtteliselt on neist suuremal osal nüüd olemas koduste ja üldsuse aktsept.
Teiseks, teenib Nordea uuringu kohaselt üks leeritatu keskmiselt 29 120 DKK (3 940 EUR). Tegelikkuses on muidugi suurtes linnades see number oluliselt suurem ja Jüütimaa pärapõrgus võib ka väiksem olla. Aga mõte jääb samaks.
Kolmandaks, ja see on juba midagi meie II samba taolist, kus on tunda rahalõhna ning potentsiaalseid uusi kliente, seal on platsis kes? Õige vastus - pangad. Pangad peavad aktiivset jahti just kevadeti ja just leerilastele. Ei teagi, kumb nende jaoks kaalukausil olulisem on, kas ligemale miljard krooni, mis "ootab", et sellega midagi ette võetakse või uue kliendi saamine. Pikemas perspektiivis peaks uus klient rentaablim olema, annab talle ju kõiksugu vahvaid tooteid maha müüa.

Tõsi, selle kõige juures on ka see "aga", et kõik need mitmed kümned pangad peavad ka peibutistega pingutama. Lisaks nännile on määravaks otseloomulikult hoiuintress, mis on küll pangati erinev, kuid tänavuse rekordi lööb (hetkeseisuga) pank, kus leeriraha teenib aastas 14%. Et te nüüd kõik mõnd tuttavat, ülivaest ja äsja leerist tulnud taanlast otsima ei ruttaks, siis olgu öeldud, et nö leerikontol on ka ülemine piir ees ja selleks on 25 000 DKK (3 380 EUR).



Leeripäevast Taanis on pajatanud ka vahetusõpilane Kristiina oma blogis.

Aga veel pildilisi näiteid:

Cecilie

Laura

Emilie

Sandra aga teab, milliseid ehteid ta leeripäeval kanda soovib, lisaks on tal ka kinginimekirja lisamiseks vaja välja peilida mõned konkreetsed näited - just temasuguste tarvis esitlevad varakevadeti ehtedisainerid oma uusimaid kollektsioone.

5 kommentaari:

  1. 66000 last ühes aastakäigus? See on ju sisuliselt KÕIK lapsed (ma Taani rahvastiku jaotust ei hakanud otsima, aga rahvaarv on Eestist ~4 korda suurem, ja Eestis on lapsi ühes aastas ligi 15000). Kas nad kõik on siirad kristlased? Uskumatu.

    VastaKustuta
  2. Neid 14-15-aastaseid lapsi (või peaks kirjutama "lapsi") on vist isegi sutsu rohkem kui 66 000, aga see on siis see arv, mida prognoositakse, et kes mingi raha näpus panka tulevad. Tõsi, täpsustus - sealhulgas peaks olema ka ca 15 000, kes ei käi leerist läbi (kuid ka neil on õigus nö leerikontole raha panna).
    Ent leeritatute protsent jääb siiski kõrge igal juhul. Tõsiusklikkusega paraku on sel kõigel jah vähe pistmist. Pigem küll lihtsalt traditsioon või siis järgneva põlvkonna mammonaihalus seoses selle päevaga. Sest lisaks rahale kingitakse ka ehteid, tehnikavidinaid jm veidi hinnalisemaid asju.
    Suur osa taanlastest jääb küll aastakümneteks kirikumaksu maksma ja ka ristimine/laulatus/matus on väga sageli kiriklikud, kuid muus osas ei julgeks väita, et nad oluliselt aktiivsemad kirikuelus on kui eestlased.

    VastaKustuta
  3. Minu arvates oli (mõtlen selle järgi, kui seal paar aastat tagasi elasin) taanlaste elu väga palju kirikuga seotud, aga see seotus väljendus rohkem sellises seltskondlikus pooles. Kirikus ja koguduste seltskondlikel üritustel, mida juhtus vähemalt minu tutvusringkonnas ette mitte harva, käidi ju ikka kogu aeg, aga ma arvasin alati, et seda tehti rohkem "küla rahvaga" suhtlemiseks kui palvetamiseks. Samamoodi pidasin ma seda kevadist Suurt Palvetamisepüha lihtsalt praktiliste taanlaste nipiks saada veel üks pikk nädalavahetus, olgem ausad, neil päevadel peeti ju veiniga piknikku, mitte ei palutud põlvili taeva poole. Samas, olles ise eestlane, olen ma harjunud, et kõik rahvused maailmas usuvad minu rahvusest oluliselt rohkem jumalat ja seovad end oluliselt rohkem kirikuga. Ja no eks peab mainima, et see noorte poputamine on neil ka üle mõistuse, esimest korda Kopsi tänavatel neid koolilõpetamise peoautosid nähes ei uskunud oma silmi.

    VastaKustuta
  4. Jah, koolilõpetamine... seda julgeks tõepoolest võrrelda selle leeri-pillerkaariga.
    Teisalt, et kaitsta nüüd taani noori, kellest väga hellik üldpilt võib jääda, tahaks siiski ära mainida, et tööpõldu hakkavad nad siiski väga varakult kündma. On ju palju neid, kes vanuses 13-14 juba kooli kõrvalt tööl käivad, seda soosib seadusandluski märksa enam kui meie oma siin.

    VastaKustuta
  5. Viidatud blogide leerilaste grupipiltidest järeldub, et noormehed on pisut praktilisema meelega. Selle päeva kulude ja tulude vahe läbi riietuse pidulikkuse on ilmselge "bilanssilõhega" poiste kasuks :)

    VastaKustuta