20 mai 2013

Vägikaikavedu lõppes

Minu printsipiaalne vägikaikavedu KMAga lõppes täna pärast pikka ja vaikivat sõda alistumisega. Lihtsalt ma sain seni kõik mobiil-id-ga suurepäraselt tehtud ja ei vajanudki õigupoolest seda plastiktükikest (kuigi see mul olemas oli). Igatahes on mobiil nii ehk naa mugavaim ja kiireim viis oma elektroonilisteks asjatoimetusteks.

Nähtavasti aga aeguvad ühel päeval ka selle sertifikaadid ning ainsaks lahenduseks on osta uus sim-kaart. Mille hankimine nii viimasel minutil on loomulikult võimalik ja mida ma ka rõõmsasti tegema läksin. Minu õnneks - ja nüüd tuleb rubriik "Kiida teenindajat", kuigi ei ole märts - alustas klienditeenindaja juttu just sellest otsast, mis puudutas uue sim-kaardi  aktiveerimist Politsei- ja Piirivalveameti lehel... kasutades id-kaarti, eks ole. Et kuhu me jõudsimegi? Ah jaa, et mis mu id-kaardi vigastus on?

Ikka see vana kiibijama. Kusjuures ma ei ole nõus end süüdi tunnistama, sest mu id-kaart on üks hellemini ja hoolsamini hoitud asju üleüldse. Kindlasti ei ole see kusagil ligunenud, vettinud, mõnes masinas käinud või kantud lopsaka tagumiku peal pükste tagataskus kenasti kaardus. Ja ometi ei funka see juba aastaid, kuigi näiteks ühtegi pangakaarti ei ole ma samal põhjusel kunagi pidanud enneaegselt välja vahetama. Ja mina ei funkand seega seni üldse KMA poole astuma.
Aga olgu, nad suutsid mu nurka suruda. Nende võit, seekord. Ent mõnda aega tuleb mul siiski kõigi tavapäraste mugavusteta läbi ajada, ühtlasi teile kõigile ohtralt võlgu jäädes ja kõik oma maksed maksmata jättes :P

Unlike: KMA klienditeenindaja
Like: Elioni klienditeenindaja Liisi

18 mai 2013

Magusatuba



Kohalikud juba teavad, kust saab ilusat ja head :) Kaugemad vaadaku pealt ja vesistagu.

Edited: ja kuna juba Magusatuba nii agaralt otsitakse, siis olgu siinkohal öeldud, et kodulehte neil vist ei ole, aga FB avitab alati ja seal on kõik tarvilik info olemas + ohtralt isuäratavaid pilte.

16 mai 2013

"Suvi Kreeka tavernis" T. Stone





Jah, mina olengi seesuguste raamatute sihtrühm, justament. Põhimõtteliselt võiksin taolisi paar tükki nädalas neelata ja ikka jääks väheks. Otse elust, ilma suurema ilukirjandusliku püüdluseta, ent nii kuradi ehedad. Sellelgi siis sisu praktiliselt sama, mis "Elu nagu kreeka e" ja "Sinine taevas ja mustad oliivid" raamatutel. Peamiseks erinevuseks, et Toomas-poiss tuleb ookeani tagant ning on pealegi juba õige mitu aastat kreeklastega ühte sammu püüdnud astuda. Et ta ei ole mingi iga-aastane turisti rollis hängija, vaid tulnud ja jäänud ja ... Sõnaga - peaks juba midagi teadma.

Ent - ja siinkohal tulebki tähtsaim õppetund - üks asi on elada ja olla ning hoopis teine asi hakata äri ajama ja partneriks mõnele kohalikule. Tulemus on etteaimatav, kuid huvitav siiski. Ja tavernielu köögipool, ega ju lootnudki, et see kuigi roosiline ja gurmeeüllatustest pungil oleks, aga... mõelda vaid, et kõrghooajal saabub aeg, mil saar on tühi fetajuustust, hallooo! Või et wc-potile istudes tuleks ENNE üle kontrollida, et mingi must leseämblik kuskil ei passi. Muide, pardon, ämblikefanatid, kui ma eksin nüüd liigi või millegagi, kuid teatavasti ei julge ma seda sõnagi guugeldada, sest raudselt viskaks mõne mahlaka pildi ka sinna ja seda pole küll tarvis.

Natsidest ja nende tegudest ei saa siingi raamatus üle ega ümber, aga uskuge, seda on minimaalselt. Kulub marjaks ära, sest teatavasti usuvad eestlased endiselt, et ainult neil on kolepaha minevik olnud ja ainult nemad on kannatanud. Me pole ainsad, paraku.



 





 
Ekstraleid tuli ikka ka ära: "küünarnükk"
 

P.S. Järgmine analoog, kuigi enam mitte Kreekast vaid Prantsusmaast, ootab juba kohvri juures. Ma ei ole seni vist ühtegi Minu-sarja raamatut niimoodi "kõrvale pannud", et ei mingit kohe lugemist, vaid pikk ja magus ootamine :) Tahtejõu kasvatamine on asja nimeks.

15 mai 2013

Toomingad...

... õitsevad nii mis mühiseb ja ööbikud laksutavad pööraselt.
Kas nad on igal aastal päise päeva ajal sellist kisa teinud?
Kui mina noor olin, siis pidi ööbikute kuulamiseks ikka vähe teisel kellaajal õue minema, nüüd on kontsert aga ööpäevaringne.
Luksus.

Terviserajal liikudes on tunne nagu oleks vihmametsa sattunud - linnulaul on iseäranis vali ja teravalt selge. Ehk on linnud samamoodi pidanud sooja kevadet pikalt ootama?

Vaene sugulane, kes jääks omaenese matustelegi hiljaks

Kuna teist mõned professionaalsest kretinismist kõike teada tahavad, siis tõe ja täpsuse huvides teen ma siinkohal väikese vigade paranduse. Mitte et see kuigi palju muudaks.

Kuigi SEB oli tiguposti kasutajana üksiküritaja, siis jah, ka Swed liigutas ennast, seda küll elektroonilistes kanalites, kuid praktiliselt samaaegselt.
Aga sama tegi ka SEB, muide. Seega viskas Swed välja ainult ühe võrgu, SEB kahe vastu. Nii et mänguseisu see vist oluliselt ei muuda.

Ent mängu lisandus ka kolmas osapool - Nordea, paraku siis oma kolm nädalat hiljem.

14 mai 2013

Pildikesi ööst

 

Ei, mul ei ole tänase seisuga veel ühtegi enneolematut liiki ja mahlakat ohatist tekkinud.
Ei, ka ühtegi vägevat tüügast ei kasva mul kuskilt välja.
Üsna  oma nägu olen. Veel.

Nii et, tänud muretsemast :) Eeldatavasti oli mu random ja nimetu tuunija siiski terve ja puhas inimene :) No lihtsalt eriti lahke südamega esteet.

13 mai 2013

Päikest, palju päikest

"Minu vend Michael" Mary Stewart


Kerges võtmes põnevusromaan, tegevuspaigaks kuulus Delfi ja kiviviske kaugusel asuv Arachova.
Kirjeldused on päikesepistet ja janu tekitavad, seda kindlasti. Lõputu kuumus ja ronimine, alati see ronimine, eks - sellest ei pääse :)
Päevaleiuks tituleerin uue linna maailmakaardil - Istambul.


"Süütud enesetapud" J. Eugenides


Eugenidese kahe raamatu käekiri on sarnane. Ja see meeldib mulle tohutult!
Ta lahkab teemasid, mis on valulised ja elulised, kuid autori näol on tegemist haarava jutustajaga ning mis peamine - ta suudab põimida ka kõige traagilisema teema juurde mingi humoorika lisavürtsi. "Middlesexis" see küll lõpupoole kaldus kaduma, ent siin oli algusest lõpuni olemas.


"Aja jälg kivis: Kreeka" H. Erilaid


See on ikka samas stiilis nagu kõik eelnevad selle sarja raamatud. Ohtralt ajaloolisi rännakuid ühes faktidega, Kreeka puhul muidugi ei saa üle ega ümber müütidestki. Aga märgilise tähendusega kohtadest: Apolloni tempel, Rhodose koloss, Artemise tempel, Mükeene tsitadell, Halikarnassose mausoleum, Meteora jt.

06 mai 2013

Samal lainepikkusel

"Nende lõhn ajab mind nutma" M. Kumandareas


Kolm novelli, mis moodustasid kena terviku. Tegevuspaigaks juuksuritöökoda ja iga novell erineva kliendi pajatus. Üsna omapärased lood, ent piisavalt nauditavas stiilis, et lõpuni lugeda.
Ja kas pole võrratu pealkiri?












"Alexis Zorbas" Nikos Kazantzakis

Suurepärane lugemiselamus. Kõige lühemalt öeldes kreeka variant meie Nipernaadist. Loo jutustab minategelane, kes on üdini eluvõõras ja peadpidi raamatutest, sellest rutiinist väljamurdmiseks läheb Kreetale kaevanduseomanikuks, enne laevale minekut kohtab Zorbat, kes end kõigi tarvilike ülesannete täitmiseks kaasa pakub. Seega kaks peamist tegelast on juba mõnusalt vastandlikud ja samas teineteist suurepäraselt täiendavad - nende kummagi elufilosoofia hargneb raamatu jooksul sirinal lugeja ees lahti.

Zorbas on oma loomult väga vastuoluline, ent ennekõike siiski äärmiselt paeluv tegelane. Zorbas elab homseta, siin ja praegu, naudib kõike, mis elul on pakkuda, liigselt muretsemata. Kulda pudeneb tema huultelt pidevalt.

Võrratud pildikesed elust Kreeta pisikeses külakogukonnas, poissmehepõlvest onnikeses rannal, vallatust kloostrielust - seda kõike siin on.


"Mulle näis, et selline Kreeta maastik sarnaneb hea proosaga: hästi läbimõeldud, sõnaaher, vaba ülepakkumistest, jõuline ja ohjeldatud. Olulise andis ta edasi kõige lihtsamate vahenditega. Ta ei vigurdanud, ei kasutanud mingeid trikke ega retoorikat. Mis ta ütelda tahtis, seda ütles ta meheliku karmusega, ent nende karmide joonte keskel võis Kreeta looduses tabada ootamatut tundelisust ja õrnust - tuuletuis mäelõhedes lõhnasid sidruni- ja apelsinipuud ning lõputust merest taamal hoovas ammendamatut poeesiat.
Kreeta, sosistasin, Kreeta. Ja mu süda lõi kiiremini."
 

Taas

03 mai 2013

"Kulinaarsed armusuhted" A. Staikos

"Kulinaarsed armusuhted" Andreas Staikos


Kui ligineda sellele puhtalt kulinaarsest huvist, siis ei tule ka pettuda. Retsepte on ohtralt (nii pisikese raamatu kohta) ning need on ka parajalt vesistama ajavad.
Lugu ise oli kuidagi... nomaitia. Ütleme siis, et üdini igav ja silmad libisesid iseenesest ridadest üle. Lisaks häiris ilmne duubeldamine, et kui retsept ja valmistamisõpetus oli nagunii tekstis detailselt lahti kirjutatud, siis oli peatüki lõpus ometi see kõik veelkord välja toodud.
Ennemini siis juba T. Kirose retseptiraamat köögikapile tõsta kui kõnealune raamat.

01 mai 2013

Hullud järvetiirul

Täna oli palju hulle liikvel, ikkagi, 1. mai ju eks ole.








Sorry, sametülikonnas tüüp, sina väärid tänaseid maksimumpunkte ja need ma ka sulle annan, aga kahjuks pildile sa ei jäänud:(

Lisaks Rentsi varba-teemale... , kellel kuskil jalatalla all mingi punnianomaalia, siis teadke, et see on teil ilmselt varbavahejalatsite kandmisest. Mingi moodsa aja haigus, ent näib siiski paika pidavat.