16 mai 2013

"Suvi Kreeka tavernis" T. Stone


 
 
 
Jah, mina olengi seesuguste raamatute sihtrühm, justament. Põhimõtteliselt võiksin taolisi paar tükki nädalas neelata ja ikka jääks väheks. Otse elust, ilma suurema ilukirjandusliku püüdluseta, ent nii kuradi ehedad. Sellelgi siis sisu praktiliselt sama, mis "Elu nagu kreeka e" ja "Sinine taevas ja mustad oliivid" raamatutel. Peamiseks erinevuseks, et Toomas-poiss tuleb ookeani tagant ning on pealegi juba õige mitu aastat kreeklastega ühte sammu püüdnud astuda. Et ta ei ole mingi iga-aastane turisti rollis hängija, vaid tulnud ja jäänud ja ... Sõnaga - peaks juba midagi teadma.
 
Ent - ja siinkohal tulebki tähtsaim õppetund - üks asi on elada ja olla ning hoopis teine asi hakata äri ajama ja partneriks mõnele kohalikule. Tulemus on etteaimatav, kuid huvitav siiski. Ja tavernielu köögipool, ega ju lootnudki, et see kuigi roosiline ja gurmeeüllatustest pungil oleks, aga... mõelda vaid, et kõrghooajal saabub aeg, mil saar on tühi fetajuustust, hallooo! Või et wc-potile istudes tuleks ENNE üle kontrollida, et mingi must leseämblik kuskil ei passi. Muide, pardon, ämblikefanatid, kui ma eksin nüüd liigi või millegagi, kuid teatavasti ei julge ma seda sõnagi guugeldada, sest raudselt viskaks mõne mahlaka pildi ka sinna ja seda pole küll tarvis.
 
Natsidest ja nende tegudest ei saa siingi raamatus üle ega ümber, aga uskuge, seda on minimaalselt. Kulub marjaks ära, sest teatavasti usuvad eestlased endiselt, et ainult neil on kolepaha minevik olnud ja ainult nemad on kannatanud. Me pole ainsad, paraku.
 
 

 
 
 
 


 
Ekstraleid tuli ikka ka ära: "küünarnükk"
 

P.S. Järgmine analoog, kuigi enam mitte Kreekast vaid Prantsusmaast, ootab juba kohvri juures. Ma ei ole seni vist ühtegi Minu-sarja raamatut niimoodi "kõrvale pannud", et ei mingit kohe lugemist, vaid pikk ja magus ootamine :) Tahtejõu kasvatamine on asja nimeks.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar