29 juuni 2013

Kaotatud kirbukasüütus

Kuhu see kõlbab, et taaskasutusekunn Mae muudkui ostab head ja paremat kokku, aga ise müümas ei käi. Või noh, eks ole posti teel müüdud küll ja rohkemgi veel, ent kirbukasüütus läks ikkagi täna Pärnus. Ilmselt siis nime poolest Aunaste kirbukal.

Ma olen endiselt täiesti sillas taaskasutusest ja kui minu teha oleks, võiks iga jumala nädalavahetus müümas käia. Kahjuks ei ole Pärnu aastatega meile lähemale nihkunud:( Ja ka kirbukajumal ei soosinud meid täna selles osas, mis ilma puudutas. Samas, müüjaid oli murdu ja ega ostlejate ülegi nuriseda saa. Kuniks vihm ei kimbutanud, oli patseerijaid omajagu.

Tõsi, kirbukajumal ei olnud ka ostlejate-uudistajate suhtes armuline, eriti mis puutus lasteriietesse. Sest nagu nii mõnigi sinist käru lükkav ema-isa nentis, olid täna eriti aktiivselt ja eesrindlikult esindatud tütarlaste vanemad ja tüdrukute riided.

Mis mulle teise ringi kraami puhul enim meeldib, on muidugi ostja rõõm. Rõõm sellest, kui inimene saab väärt asja olematu raha eest ja selle üle ka ise siiralt ja korduvalt rõõmustab. Ilmselt on selline rõõm nakkav, sest meie seltskonna kõige pisem müüjatar (kes vastutas pehmete mänguasjade eest, teate küll, mida mitte keegi ei taha) otsustas juba mõne aja möödudes, et hulga kihvtim on asju niisama laiali jagada. Või siis näiteks plaksu eest. Iseenesestmõistetavalt peitus nii mõneski salakavalas plaksus ka mõni münt.

Päevanaelaks muidugi pisikese müüja otsus päeva lõppedes saadud teenistus jagada pisikeste naabermüüjatega:)

Füüsiliselt haigeks jäin aga sellest, et pärast mitut nädalat raamatupaastu (väikse erandina ainult Nüganeni-raamat) jõudsin ma küll linna tagasi 2 minutit enne raamatukogu sulgemist, aga uks oli juba lukus. Kõvasti lukus. Ilmne ebaõnn! Eriti, kuna raamatud olid kenasti ootel ja välja otsitud juba. Nähtavasti pean ma need päevad nüüd veetma mai- ja juunikuu ajakirju lugedes, mis postkasti ära on ummistanud...

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar