11 juuni 2013

Kreeka ja kassid


Kõutsid ei ole üldjuhul minu tassike teed ning otseloomulikult olin ma kindel, et neid ma ei pildista ja neile ma ridagi ei pühenda.

Vastu taevast puha! Kreekas on alati olnud kasse sama palju kui omaaegsetes sööklates prussakaid. Muide, prussakas on uus ja kuum teema, sest nii palju ja nii suuri kui äsja Samosel, ei olegi ma tükil ajal näinud. Loodetavasti ei pugenud ükski neist minu ridiküli, kuid vaevalt. Pärast seda, kui ma ühe vetsuuksel peaaegu surnuks ehmatasin, õigupoolest küll uksega selili (kogemata!) lõin ja ta jalgu taeva poole siputades minust sinna maha jäi, ei julgenud ka teised suguõed end mulle külge pookida.

Aga kassid. Muidugi on neid absoluutselt igal pool Kreekas, ka Samosel. Nad magavad kõige tolmusematel autokatustel, kusjuures nad ei saa sinna minna sooja pärast nagu Eestis tavaliselt. Või saavad? Kas tõesti võib neil külm olla?


See ON autokatus, kui te mind ka ei usu...





















Nad magavad nende eelajalooliste elektriarvestite peal, umbes nii, et keha on kapikese peal ja jalad ühes sabaga ripuvad suvalt üle äärte. Nad on kõige järsematel ja väiksematel treppidel. Nad poevad igasuguste poestangede alla. Ja kui keegi poolearuline hellen juhtumisi neile ka söögipoolist poetab, siis pole probleem neid oma paarkümmend ühe nurgapeal kokku lugeda.

Meie hotellis õnneks ei olnud ühtegi kassi, ilmselt oleksin mõned kõrgemad detsibellid valla päästnud, kui mõni taoline end vastu mu sääri oleks iga jumala söögikord nühkinud. Aga meil olid kilbud, mingi nelikümmend eksemplari või midagi sellist.
Mõni ime, et mõni meist mitu hommikut sigalahaisu taga ajas. Halloo, selline isendite hulk ei ole ju naljaasi. Ent kilpkonnad on üle prahi tüübid – nähtavasti söövad nad kõike, mis otseselt neil eest minema ei siba (järelikult räägime me maksimaalselt naadilehest, eks ole), seega kõik toidujäägid võib rõõmsasti neile pärandada. Lisaks ei tee nad erilist häält. Öösel on nad vait, erinevalt pidevalt asjatavatest ja krõbistavatest jänksidest, ja kui veab, kaevuvad üldse kuhugi pinnasesse.

Nii et jah, top 3 vaieldamatu esimene koht kuuluks kilbudele, seejärel tuleks kakerlakenid, sest nad ei tee kellelegi kurja, ja siis alles kassid. Nad vist ka ei tee kurja, aga nad lihtsalt ei sümpatiseeri mulle ja nende esteetiline kasutegur on mingisugune miinus null.



On neid, kel privileeg magada viinapuu all.

aga ka poelettide ligiduses - kindel deal!



Jah, kui need Kokkari kassid oleksid teadnud... sellest rottide kisast kanalisatsioonis, neist paari meetri kaugusel... nad oleksid punuma pistnud.



muuseumikassid


mingi suvaline isend

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar