04 juuli 2013

"Vaikuse päevad" Merethe Lindstrøm


Põhjamaade romaani sarjas on taas midagi eriti head ilmunud, sedakorda siis ka maineka Põhjamaade auhinnaga 2012.a. pärjatud raamat.

"Vaikuse päevad" on väga ilusa keelega, seda esiteks. No ma ei mõista, kuidas sealt Norrast nii head kraami saab aina tulla! Pealegi tõlgitakse ilmselt Ja kui seni olen sageli "süüdistanud" selles Elvi Lumetit tõlkijana, siis antud juhul pole mul isegi seda põhjendust varnast enam võtta. Tõlkijaks on Riina Hanso, kelle tõlkes ma ei olegi vist midagi varem lugenud.

Vaikus on iseenesest kujundina hea leid, sest kätkeb endas alati rohkem kui rääkimine või mis iganes tegevus. Eakama paari elus mängib vaikus veel teistsugustki rolli - see lugu hargneb parajalt mõõduka tempoga ja haaravalt ka raamatu lõpuks lahti. Aga kui üks vaikib ja teine jällegi võitleb selle vaikuse vastu, - vaikselt kusjuures! - siis tekib omakorda põnev käitumismuster, mida jälgida.

Vaikimist on raamatus mitmel eri tasandil ja eri ajal. Selle mõju aga ühtviisi sarnane ja kestev.

Ah, sõnaga hea lugemine!

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar