28 august 2013

Las Vegas või Amazonas?


Või hoopis mõlemad? Aga miks ka  mitte? Esmapilgul võiks karta, et need kaks ei passi kokku, igatahes mitte samaaegselt lugeda, siiski tulemus on sootuks vastupidine. Mõlemad on võrratud ja ainulaadsed ning ei häiri kuidagimoodi teineteist.

"Minu Las Vegas"
Nagu ikka, paigad, millest ma ei kavatse lugeda, on selles sarjas lõpuks ikkagi kõige ägedamad. On see siis seotud autori isiksusega või käekirjaga või loo endaga, tont seda teab. See siin on suuresti lapsehoidja lugu, kõhutantsust ja show-maailma telgitagustest oli märksa vähem juttu. Või näis mulle nii?
Kersti loo võiks lühidalt kokku võtta nii: mis juhtub elus siis, kui valitakse kahest võimalusest keerulisem ja esmapilgul raskem tee. Neid kordi, mil ta oli valmis oma seitse asja kokku pakkima ja lennukile istuma, oli rohkem kui üks. Ilmselt olekski see lihtsam tee olnud. Ent kas ja kuhu see viinud oleks lõpuks...?
Las Vegas ei ole minu jaoks, ma ei ole seal käinud ja ilmselt ei lähe ka kunagi. Kui, siis ehk poolvägisi mingis sunnitud olukorras. Kuid seda põnevam ja huvitavam oli sellest paigast lugeda.

Minna ei taha ma sinna endiselt, aga raamatust iga viimast kui lehekülge nautisin sellegipoolest:) Sellised vastuolud elus mulle meeldivadki.

"Minu Amazonas"
Ka seal ei ole ma käinud ja ka selle lugemisest ei oodanud kuigivõrd. Ilmselt on siinkohal tegemist autori enda ja tema humoorikate seikade ja nende seikade veelgi humoorikama esitusega, mis selle raamatu juures pealub. Ei tasu karta, et lugeja taritakse mõne bioloogi sisekaemustesse või roomajate hingeellu. Kõik see kokku on üks mahlakalt värvikas seiklus, mida lugedes tahtmatult naerda puksusin ja kuigi ma ei lootnud, et naljad, mis mulle mõjuvad, teistele samuti midagi pakuks, lugesin siiski kuueaastasele katkendeid ette. Ja naeris ka tema. Ning rõhutas enne uinumist korduvalt, et kui ma veel midagi naljakat leian, siis ta üles ajaksin ja tallegi loeksin.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar