16 september 2013

"Anu. Aja-, sõja- ja armastuslugu Eestimaal" L. Dettmann


See Anu, see nagu polnudki päris Anu:) Või ma ei teagi kohe, mis sel häda oli. Suur lugu on paberile pandud ja sellele on eelnenud ilmselt mahukas uurimustöögi; autori pühendatud aega ja energiat hindan igati. Baltisakslaste eluolu on mind alati paelunud, raamatus peamise tähelepanu all olnud 1930-ndad ajastuna mu suur lemmik, aga ikkagi...

Midagi jääb puudu. On see inimlikkus? Võimalik. Või on lihtsalt midagi selles loos nihkes ja ei mängi kokku. Ka see on võimalik. Christoph ja Anu on omamoodi võõrkehad, igatahes mitte lihast ja luust inimesed, mis omakorda teeb loo imalalt pateetiliseks. Ometi on siin palju tõsielulist, koguni paljud tekstis esinevad nimed reaalselt eksisteerinud (siinkohal on tõlkija joonealustest märkmetest palju abi!), sündmused tegelikkuses aset leidnud. Ja siis ikkagi need peategelased! Kes aina õhkavad ja ebamaiste olenditena kuumas suveõhus kahtlaselt virvendavad. Või häirivad teatavad kordusterodud mind. Siin võinuks pliiatsiga linnukesi vedada kui mitmel korral mainiti Anu päevitunud sääri või tuules laperdavat suvekleiti või õhukese kleidi all kumerduvad rinda. Ehk oleks kasuks tulnud teksti julgem maha kustutamine... Samas, keda liigne seebisus ei häiri, see võiks raamatut isegi täiel rinnal nautida.


Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar