17 september 2013

Kommid ja mälu

Kui kommi süüa, kas sellest jääb tugevamalt meelde maitse, lõhn või visuaalne mulje?
Sõltub ehk kommist, võiks arvata. Või inimesest.

Tabasin end täna poolautomaatselt pärast ühe maiuse avamist selle ümbert võetud läikpaberit silumas. Ilma tagamõtteta, oma tegevusele tähelepanu pööramata. Ilmselt ei ole ma enam ammu leidnud end ühegi kommi ümbrispaberit triikimas. Hiljem oleksin tõusnud ja paberi prügikasti heitnud. Jällegi, erilise tagamõtteta.

Kuna mu tegevus pälvis imestust hoopis ühe väiksema tegelase poolt, tabasin end mõttelt, et järgmine põlvkond küllap suhtubki kommipaberitesse teisiti. Neist paljud ei tule selle pealegi, et koguda. Kommipabereid. Milleks? Ma tunnistan, et ei tunne hetkel kedagi, kes koguks kommipabereid. Ei noort ega vana. Kuskil kindlasti on veel keegi, ent ta kuulub kahtlemata vähemusse. Mida on palju, seda ei osata enam hinnata. Meie oma poodides on sortiment meeletu, lisaks piirid lahti, mis mitmekordistab valikut üüratult. Põnevus - seda npolegi enam.

Ma ei suuda enam ühegi tollal kogutud paberi sisu meenutada, kui, siis mõne tänaselgi päeval tuttava kompveki ehk. Maitsetest pole mul halli aimugi. Aga ma mäletan lõhna! Magusat ja mõrkjamat. Tugevamat ja nõrgemat. Ma tõstsin pidevalt kergelt krabisevaid pabereid ja teadsin enne paberi ninale lähemale toomist, mis lõhn mind ees ootab. Ja ma mäletan seda tunnet kui käega paberikuhjale peale suruda - mõnus sahin ja vetrumine. Ime, et need paberid suurest vaatamisest-katsumisest ära ei kulunud.

Aga äkki kulusidki, sest alles mul neid enam igatahes ei ole:)
KUI oleks, võiks mul olla näituseks selline poekotike.

2 kommentaari:

  1. Oi kui armas:) Mina kogusin lapsena kommipabereid ja mul on paganama kahju, et ma nad mingi hetketuju ajel lihtsalt kellelegi ära andsin. Küll nüüd oleks olnud nostalgitsenud ja meenutanud neid maitseid ja lõhnasid. Sellise korvi tegin ka mina lapsepõlves, aga paraku enam ei mäletagi, kuidas see käis. Ikka voltimist ja niiti-nõela oli ka vaja. Aga kui tegemiseks läheks, enam ei oskaks. Aitäh meelde tuletamast. Nii armas oli lugeda :)

    VastaKustuta
  2. Mul on ka kahju, et alles ei ole enam:( Kindlasti sai ise ka rumalam oldud, ikka tundus, et kõik nii samad paberid, mis teistel, erilisi haruldusi ju ei olnud. Praegu aga oleksid tollased olnud juba puhas ajalugu.

    VastaKustuta