30 oktoober 2013

"Varesetüdruk: Victoria Bergmani nõrkus" Erik Axl Sund


Ma ei teagi, kas "Varesetüdruk" liigitub krimka või põnevusromaani alla? Võib-olla sobib mõlemasse kategooriasse. Minu antipaatia kriminullide suhtes ei ole kindlasti saladus, aga vaat see raamat mulle täitsa meeldis. Laibad ja kogu see muu tüüpiline jama on küll olemas, ent selle kõrvalt hargnevad palju huvitavamad lood ja tegelased, lisaks mis kõige tähtsam, lugu on psühholoogiliselt nauditav.

Ilmselgelt on siin mõningaid sarnasusi Larssoni triloogiaga, kuid ma ei tea... "Varesetüdruk" mõjub kuidagi huvitavamana. Ja kui ma mäletatavasti Larssoni teise raamatu küll raamatukogust koju vedasin, aga lõpuni lugeda ei suutnud, liiga üheülbaliseks kiskus ära, siis Varesetüdruku puhul on mu lootused märksa suuremad. Tõsi, vara on hõisata, enne tuleb ikka teine raamat ette võtta :)

Pseudonüümi Erik Axl Sund taga on siis kaks meest, kelle loomeprotsess, tsiteerides Eesti Päevalehte, näeb välja järgmine:

"„Romaani looma hakates joome me tavaliselt õlut ja laseme mõtetel lihtsalt vabalt, takistusteta rännata. Seejärel anname loole struktuuri ja hakkame seda detailidega täitma. Kumbki kirjutab kordamööda ühe peatüki ja siis vahetame neid omavahel. Tõmbame maha ja kirjutame juurde. Jerker kirjutab sinise ja Håkan punase kirjaga.” Sellisel loomeprotsessil on nende sõnul palju plusse ja ainsaks miinuseks see, et honorari peab omavahel jagama. "

Peab tunnistama, et meesisendite kohta on nende naistegelaste mõttemaailma ja siseheitluste kujutamine üllatavalt tõetruu ja hea. Ma ei tea, kuidas see neil õnnestunud on... paljalt õlle pealt küll vist mitte.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar