08 november 2013

"Eruuv: tule, lobiseme juutidest!" Harry Shein

See on nüüd midagi sellist, mida lihtsalt peab lugema! Isegi juhul, kui mõnest lõigust elegantse kaarega üle hüpata (lugege ja te näete ise, millest üle hüpata, aga võib-olla olete teie hoopis eriti tublid), siis kõik muu pakub topelt naudingut.

Pealkiri annab tegelikult raamatu meeleolud hästi edasi. Eruuv on siis kõige üldisemalt öeldes ruum, võtke seda otseselt või kaudselt. Ruumist, nii sotsiaalsest kui avalikust, on mitmestki küljest siin juttu. Põnevat juttu, kusjuures. Harry Shein oli ju arhitekt, kes ruumist rääkimiseks täiesti õige inimene.

Aga lobisemine juutidest - ka see on olemas. Vaimukalt, õrnalt tögades, samas hästi selgitades. Võrratu. Okas on küll hinges, et kuulsamaid juute nimetades ei nimetanud autor minu suurt lemmikut Erica Jongi, aga no mis seal´s ikka.

Köökide nobenäpud, attention! ka retsepte, ühes muhedate õpetuste ja nippidega on siin küllaga. Tõsi, mul jääb enamus järele proovimata, sest nojah, sibul. Ilmselgelt on sibul juudi köögi kunn. Ja samas autori jäägitu antipaatia küüslaugu osas... no ma ei tea, teeks kohtade vahetuse?

Juutidest kirjutades ja rääkides on muidugi raske vältida tagakiusatust ja kõike seda mineviku taaka. Seda oli siin, kuid lugeja õnneks mitte liiga tugevates värvides. Kõige enam ehk oligi eelviimasel lehel ja mul on hea meel, et see raamatut omamoodi tutvustav lõik oli raamatu lõppu paigutatud, sest muidu ma ei oleks ehk raamatut kätte võtta söandanudki.

Muide, te ärge mõelge midagi, et Sheini projekteeritud hooned, et mis või kus need veel on. Minu kodust linnulennult võttes peaks üks säherdune koledus (ilu on vaataja silmades, ma tean) olema napi kilomeetri kaugusel. Ma ootan päeva, mil mõni buldooser või kopp sellest õudusest alustuseks rammusa tüki haukaks. Edasi läheks juba lepase reega. Räägin siis KEKi hoonest, mis suuremalt jaolt tühjana viimasel ajal seisnud - no ma räägin ju, et keegi ei taha sellises kuubikus töötada ega olla:)

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar