17 november 2013

Häbiposti naelutamine




Kuna mul oli karust vahepeal juba totaalselt siiber, siis ma ausalt ei viitsinud anda viimast tagasisidet.
Jah, eestlaslik jonnakus ja trots võivad ju toredad olla ja ma olen endaga rahul, et selle äädikamarinaadi ära proovisin (taas kord!).

Aga tulemus oli endine. Sitke ei olnud, seda kindlasti mitte. Ma ei saa ausalt öeldes üldse sellest karulihast aru - kuidas see saab nii pehme ja õrn olla? See laguneb väga hõlpsasti kiududeks, uskumatu. Eelmise katse puhul ei olnud ka mingit mairineerimist, leotamist, laagerdumist ega haamerdamist - ja tulemus oli sama.

Seekord siis äädikamarinaad, kolm ööpäeva. Tulemuseks õõvastavalt mustjaslilla lihakogum. Need tükid vasardasin ma sellisteks mõnusateks viilakateks, mis kergelt jahust läbi ja kuumalt pannilt läbi ja siis potti hauduma. Hiljem läks juurde küüslauk, tüümian, sool-pipar ning basiilikumaitseline tomatikaste (mitte pasta), suhkur.

Ma usun, et mul oli juba üleküllastumine sellest mõmmikust, seega ma asusin sööma vale suhtumisega :) Ja siiski! Ma keeldun mõistmast seda metsloomaliha äädikalahuses hoidmist, lihtsalt keeldun. See äädika hapukas maitse on niivõrd tuntav ja lihal küljes kinni, et mul pole aimugi, kuidas sellest lahti saada. Mis on see nipp liha töötlemisel pärast äädikalahuses hoidmist? No oli hapukas. Olgu, minu viga, et ma just selle satsi puhul tahtsin tomatist kastet proovida, mis ju omakorda hapukust lisas. Muus osas oli maitse tegelikult ju hea...

Naelutage mind nüüd igavesse häbiposti ja teil on minupoolne luba edaspidi minu pihta loopida kõik teravad kommentaarid seoses karude, mõmmide, metsloomade ja Puhhidega:)

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar