08 november 2013

Karu, kes ei saanud aru

Loodetavasti olete te ammu aru saanud, et see ei ole toidublogi. Aga täna teen ma erandi. Sest eks ole kõige suurem rõõm ikka kahjurõõm ja õhtusöögiks maitseb paremini teine eestlane ning just seda ma teile pakkuda kavatsengi.

Liha säriseb ahjus või podiseb potis küll pea iga päev, aga vaat ulukitega mina sõprust pole suutnud sobitada. Lihtsam oleks metsloomaliha kohe aknast välja lennutada, oleks meie küla penidel rõõmugi. Ent ma siiski katsetan edasi ja seekord panen end avalikku häbiposti, et võiksite oma elupäevade lõpuni mu üle ilkuda. Või siis anda häid näpunäiteid edaspidiseks.

Et siis karu. Nagu ma aru olen saanud, siis on karuliha valmistamise juures kõige raskem osa (targemad väidavad nii) karu kööki saamine. Mina sellega ei nõustu muidugi. Edasine on minu tagasihoidliku hinnangu kohaselt hullem. Meie karu tuli küll taltsalt ja vastu puiklemata.

Erinevate ulukilihade marineerimisega on siin majas seni totaalselt ämbrisse astutud. Seega, täna ei kavatse ma ühtegi tükikest äädikamarinaadi uputada.

Aga muidu: kellel on hüva nõu anda, tehku seda kohe või vaikigu igavesti! /aega on nii kaua, kuni liha sulab/


 P.S. Kas te olete proovinud karuliha guugeldada? Sõber Google tahab kangesti kanaliha selle asemele pakkuda :)

2 kommentaari:

  1. Karu?!
    soovitusi jagada ei oska- aga vaata nt Myraka blogi, seal on mu meelest metsloomi olnud,

    aga väga põnev. Kui midagi valmis saad, siis anna kindlasti teada, kuidas maitses:)

    VastaKustuta
  2. vat isegi Myrakalt ei leidnud ma karu kohta miskit...Guugeldamine siiski mõned retseptid annab, aga noh, ma olen teisi ulukeid ka teinud retsepti järgi ja välja on tulnud...noh jah :) Kuigi, tõsi, ma olen aus, ma ei ole see retseptides näpuga järje ajaja tüüp, ma ikka tahan loominguliselt läheneda ja kõike umbes-täpselt teha :)

    Teadaandmisest ma ei pääse jah, kuna ma juba end avalikku häbiposti riputasin...

    VastaKustuta