24 november 2013

Kui ma Valgas käisin...

 
 
Sedakorda sai vallutatud Valga, viirusest räsituna see retk ette sai võetud, aga ellu jäin. Pean tunnistama, et ega ma oma teadliku elu jooksul ei mäleta seal käimist, kuigi kahtlustan, et hämaralt uduses lapsepõlves võis seda ette tulla küll.
 
Ka seekord oli udune - oli üks neist päevadest, mil pimenes juba enne, kui jõudis üldse valgeks minna. Nii palju näha ikka oli, et piiritähised olid kenasti alles ja oma õigel kohal. Suurimaks üllatuseks linnaga seoses oli vast... see on nii roheline! Ja parke või pargilaadseid moodustisi tundus palju olevat.  Või miks ma arvasin, et neid ei peaks seal olema :)?
Mulle näis, et isegi need  monstrumehitised olid Valgas ilusamad kui mujal :) Kutsehariduskeskus näiteks, või isegi Rimi või Selveri pood (või mõlemad, ma ei mäleta enam). Vähemasti oli neil mustrit ja/või, samas kui meil siin on värvigammana midagi halli-pleki-rooste karva. Viljandi poolt linna sisse sõites oli aga mingi huvitav (era?)maja kenal nõlval ohtliku muljega aia sees. Kas keegi tõepoolest elab sellises kohas ja sedamoodi eksponeeritult? Huvitav.
 
Ilus linn on, aru ma ei saa, miks on nii vähe reklaami tehtud nii ilusale linnale?
 
 Aga Valka sattusin ma, nagu ikka taolistel puhkudel, Valga Keskraamatukogu lahkel kutsel ja Põhjamaade Ministrite Nõukogu toel. Kohvikus Säde lahkasime seda Taani elu ja olemist ning püüdsime leida nippe, mida neilt õppida. Leidsime ka - märksõnaks naised ja nende suurem kaasatus nii poliitikas kui erinevatel juhtivatel ametikohtadel (ärge nüüd kisama hakake, sest selle tulemuseni jõudis hoopis üks kohaletulnud proua:)).
 
 
Foto: Valga Keskraamatukogu
 

 
Tegelikult  ma loodan, et kohalikud elanikud ja raamatukogu kasutajad oskavad hinnata ja ka tunnustavad entusiastlikke raamatukoguinimesi, kes võtavad vaevaks kutsuda külalisi. Eks see ju väike lisatöö ja -vaev ole, kõik see asjaajamine, aga on piisavalt inimesi, kes vajavad taolist vaheldust. Eriti kiiduväärt on kõik sellised ettevõtmised maapiirkonnas ja kõrvalistes kohtades.
Märkasin Valga Keskraamatukogu kodulehel, et näiteks käesoleval aastal on neil külas käinud Kivisildnik, Imbi Palju, Kristina Kallas, Ester Laansalu, Piret Päär, Leelo Tungal ning muidugi igasügisene kirjanike tuur. Päris hästi ju? 


Foto: Valga Keskraamatukogu




 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
Me jõuame oma juttudega alati välja taanlaste praktilise meeleni ja selleni kui vähe nad lõikelilli kingivad ning sama praktilised on ka need naised (mehed?), kes raamatukogudes töötavad :) Ka seekordne kink mulle oli tubli valik.


Mis omakorda pani mind asja, ehk siis martsipanist lille, lähemalt uurima. Selgus, et selliseid lilli meisterdavad magusate ja osavate näppudega tüdrukud Tartus,  nimeks Karila Lilled. Ja kuna siit pildilt ei ole päris hästi aru saada k u i ilus see on, siis minge vaadake nende kodulehele või guugeldage niisama. Igatahes kuulub neile minu tänane vaimustus.







Ma jäin mõtlema ka seda kui hea töö mul on, või hobi. Lisaks põnevatesse kohtadesse sattumisele, näen ma ka huvitavaid inimesi, äärmiselt eluterve ellusuhtumisega kusjuures. Ja kuna need sattumised on otseselt seotud raamatukogudega, siis on mul harukordne võimalus näha üle paljude aastate kunagisi kursusekaaslaseid, nii ka Valgas. Tõsi, mulle ei meenu sellelt kursuselt just väga palju tüdrukuid, kes tänaseni raamatukogus töötaksid, aga mõned siiski.

1 kommentaar:

  1. Tahtsin öelda, et siin paremal need raamatute lingid osad ei tööta vist.

    VastaKustuta