30 november 2013

Kuulge, sõbrad kirjastajad...

hirmus tore, et te siin käite ja no tore, et te siit ka üht koma teist kõlbulikku leiate. Tulge teine kordki, eks :) Te võite Mae süljepritsimistele vahvasti viidata ja puha - see pole seni keelatud olnud ja vaevalt et tulevikuski.

Aga kui te seda kulda, mida Mae torust lakkamatu voona väljub, tahate kasutada oma ägedate raamatute veelgi ägedamaks reklaamiks ja müügiks, siis samamoodi - olge lahked! Sama lahked võiksite muidugi olla ka selle eest tasu maksmisel. Küsige-küsige, küll Mae teile oma pangarekvisiidid edastab. Või vähemasti palgake ta oma asutuse ridadesse kopiraiteriks. Jumala eest, ta oleks absoluutselt kohe käpp.

Ausõna, sõbrakesed, niisama võtta pole teps mitte kena.

6 kommentaari:

  1. ee, mis mõttes?
    mitte et oleksin kirjastaja, aga tegemist avaliku blogiga ja kuskil pole märget, et tekstidele ei tohi viidata vms.

    või mis/kus on neid postitusi kuritarvitatud?

    VastaKustuta
  2. kusjuures viidatud on maa ja ilm ja see pole absoluutselt probleem mu jaoks. lihtsalt äsja hämmastas mind ühe tuntud kirjastuse konkreetse raamatu soodusmüük, milles oli kasutatud siit blogist pärit raamatu kohta käivat kommentaari võrdlemisi täpses sõnastuses ja ILMA viiteta, et nii ütles see või too isik. kõigest minupoolne tähelepanek, ma ei võta seda nüüd nii väga südamesse, ainult meelde jätan :D

    VastaKustuta
  3. Kuidas Petrone Printi viitamisi kommenteerid blogija seisukohast? Meie oleme pannud üles kõik oma raamatute kohta interteiväljalt leitud asjalikumad arvustused oma kirjastuse kodulehele, aga kindlasti mitte anonüümselt. Ikka konkreetsele blogile viidates.
    Arvan, et see su kirjeldatud juhtum läks kehvasti, sest su jutule viidati anonüümselt. Muidu, tundub, on see tavaline praktika, et veebi pandud raamatuarvustust-arvamust võib edasi viidata.
    küsimus just selles, et oleks ka algallikas märgitud.

    VastaKustuta
  4. Siin ongi nüüd üks blogija, kelle ilmatusuuri väärtusi (tekste) korporatsioonid varastamas käivad.

    Mina siiani olen mõelnud, et kui ka peale makstaks, siis - milleks kõike seda lugeda? Iga päev trükitakse tohutu hunnik raamatuid. Nüüd, detsembris, jõulude ajal - kolmekordne doos pereemade kirjutatud "väärtusi".

    Iga koduperenaine annab aastas välja keskmiselt 2 "väärt" raamatut. Kokku teeb see sajad miljonid raamatud üksnes EL kohta.
    Kes krt jaksab kogu seda "küpsetasin suvikõrvitsaid" või "olen armunud" lugeda?

    Eriti - kes peaks tahtma "varastada" sellist kraami, mida kõik kohad nagunii täis on - koduperenaiste arvamusi.

    DZIISUS!

    Mad Max

    VastaKustuta
  5. Epp, Petrone Print on, sarnaselt mõnele teiselegi kirjastusele, alati viidanud jah. Ja avalikult siin kirjutades ma loomulikult saangi aru, et loevad kõik ja kasutada võivad ka kõik ja see on minu arvates igati okei, ent just nimelt see kui algallikas lisamata jäetud... Kusjuures ei olnud ka tegemist lihtsalt minu kommentaari edastamisega anonüümselt (a la keegi on öelnud nii või naa või mis iganes), vaid minu lõpusõnast oli tehtud konkreetne reklaamlause :)

    VastaKustuta
  6. Mad Max, meeldiv tõdeda, et oled endiselt olemas:)Sinu blogist tunneme suurt puudust :P

    Aga tegelikult on nii, et me jookseksime selle vaidlusega nagunii ummikusse, eks ole. Üks inimene ei loe ega peagi tahtma lugeda kõike ja ma ei ole kunagi eeldanud, et sina neid koduperenaiste memuaare või kirjanduslikke katsetusi kõrgelt hindaksid. Teisalt on aga ka neile raamatutele oma lugejaskond olemas, kes paraku vajavad ka sedalaadi kirjutisi. See lugejarühm jälle omakorda avaldab kohtumistel imestust mõnede nö päriskirjanike üle, keda hirmsasti toetatakse ja kes pälvivad kultuuriajakirjanduses tohutu tähelepanu, keda aga ei kannatavat üldse lugeda.
    Ilmugu siis tõesti igale maitsele midagi, miks mitte? Jah, me võime vaielda, et millistest numbritest alates oleks nagu puude mahavõtmine põhjendatud jms, aga see ei viiks ju kuhugi.

    VastaKustuta