19 november 2013

"Minu Kopenhaagen" Kati Nielsen



Foto: Petrone Print

 
Ei pea just hiromant olema, mõistmaks, et kõige karmimad kriitikud taoliste raamatute puhul on inimesed, kel endil mingi kokkupuude vastava maaga. Minu kokkupuude Taaniga ei ole küll selline naha vahele minevalt sügav, aga mõningane siiski. Ja muidugi ma kartsin lugeda:)

Aga, jumal küll, see oli hea lugemine, nautisin sada protsenti! Ikkagi Taanimaa. Ehe ja siiras ja valus ja armas. Kuigi raamatus on olemas suisa peatükk "Kopenhaagen ei ole Taani" ja loomulikult ei ole see just see Taani, millega mina olen kokku puutunud, siis väga palju äratuntavat oli siiski.

Ma ei hakka siinkohal kordama endale tuttavaks saanud fakte või tähepelanekuid, ütlen hoopis, et see raamat annab ülimalt hea ülevaate sellest, k u i d a s nimelt kujuneb ühest väikesest inimesest (hrl taanlasest, aga antud juhul eestlasest) sundimatu ja vaba suhtleja, mängleva kergusega oma arvamuse avaldaja ja inimene, kes ei ela pidevalt valesti ütlemise või käitumise hirmus. See pool taanlaste argipäevast on mulle kõige kaugem ja võõram ja seega oli minu jaoks tõeline maiuspala leida need nipid ja vihjed siit, sellest raamatust. Ilmselt saabki vaid laps seda kõige paremini tunnetada ja omandada. Vana karu ikka trikke tegema ei õpeta, eks ole.

Ka taanlaste kurikuulsat hygget on autor üritanud lahata. Mulle on see asi juba selge nagu kks-korda-kaks ja ka siin raamatus tehakse see puust ja punaselt ette, aga aeg ja kogemused näitavad, et eestlastel läheb selle õppimiseks ikkagi üksjagu aega. Kirjuta, kuidas tahad, ega esimese hooga nad sellele ikka pihta saa :) Või kui saavad, siis ega niimoodi elada ikka ei oska. Mina ka ei oska, kuigi iga päev harjutan ja õpin :)

Ilus lugu oli, ausalt. Ja Taani tahaks ka, ausalt :)

1 kommentaar:

  1. Oli küll ilus ja hea lugemine, samamoodi nagu Minu Taanigi. Õega koos neid Petrone Printi sarja raamatuid loeme ja arutame ning just leidsimegi, et Taani puhul sobivad mõlemad raamatud nii hästi kokku. Need on erinevad lood, mõlemad on huvitavad, aga neis on ka ühiseid jooni, tuttavaid kirjeldusi, mõlema lugemise järel jääb selline hea tunne. Näiteks Tai ja Inglismaa kohta on ilmunud ka kahelt erinevalt autorilt selles sarjas, aga need ei ole nii mõjusad ja head üldmuljet ei teki.
    Meie poolt tänusõnad mõlema raamatu autoritele!

    VastaKustuta