09 detsember 2013

"Süü on tähtedel" John Green


Ilmselt ei ole mul selle raamatu kohta öelda midagi, mida selle kohta juba öeldud ei oleks :)

 Algselt ma lugeda seda ei kavatsenud, sest kodumaise kirjanduse puhul kipub küll kehtima reegel, et mida rohkem vahtu üles lüüakse millegi kohta, seda nigelam asi ise on. Tõsi, laias ilmas ilmuvate teoste puhul, õnneks!, enamasti nii ei ole, aga no noortekas ja puha... Palju ma neid noorteromaane ikka nii väga loen üldse.

Ent uute raamatute riiulil vaatas oma võrratutes värvides esikaanega nii paljulubavalt mu poole, et raske ohke saatel ikka teiste sekka ta viimaks poetasin.

Ja ma ütleks, et oli küll lugemiselamus! Hirmsasti tahaks võrrelda näiteks selliste raamatutega nagu "Kolmteist põhjust" ja "Enne kui ma suren", kuid mu mälu pole piisavalt värske enam nende kohapealt.

"Süü on tähtedel" sihtgrupiks oleme me kõik. Ilmselt. Kuigi nii mõnigi ehk eeldab, et selleks peaks olema ise noor ja ise vähki põdema, et sellesse liigasse kuuluda. Ei. Siin on mõtteainet ka kõigile teistele - lähedastele, perele, kellele tahes.
Teiseks, ausus. Noh, ei ole vast üllatus, et vähidiagnoosiga inimese elu ei ole hõljumine lillelistel aasadel ja alles jäänud aja nautimine. Suur osa sellest ajast, mis veel antud, on enesetunne täielik p... ja sa oled saanud tunda rohkem alandusi kui kogu senise elu jooksul kokku. Siit omakorda jõuame edasi:, et...
kolmandaks, kõigest sellest räägitakse mõnusalt vürtsikalt ja naljakalt. Tõesti-tõesti, kohti, mis naerma ja pead vangutama panevad, on kordades rohkem kui pisarakiskujaid. Tegelikult ju ongi nii, et mustadel teemadel rääkimiseks sobib huumor kõige paremini. Kui see ilukirjanduslik lugu oleks kirja pandud umbes nii nagu eeldada võiks, siis loeks seda raamatut vaid käputäis inimesi, neid kõige enesehaletsejalikumaid, kes tahavadki lugedes juukseid katkuda ja omaenda pisaratesse uppuda, kellele kohe meeldibki uskuda, et see elu üks suur hädaorg just ongi. Pagan, selliseid on ju vähe, teate isegi. Ja selle lugejarühma jaoks poleks olnudki mõtet nii head teemat raisata.

Praegu oli kõike parasjagu. Ja ma tõesti soovitaks seda lugeda ka ... khm....hmm... eakamatel inimestel :)



9 kommentaari:

  1. Oli tõepoolest hästi tore raamat ja sobilik lugemiseks igas eas raamatusõbrale. Soovitan ka praegu ingliskeelses maailmas laineid löövat teost Wonder (mis küll eesti keeles veel ilmunud pole), mis mulle väga meeldis, aga kangesti ka tähtede-teost meenutas. Tegelased on nooremad (peategelane 10-aastane sünnidefektiga poiss) ja võitlused teistsugused, aga tegelaskujud olid ägedad, teose ülesehitus põnev ja lugu samamoodi haarav ja ei-saa-käest-panna-tunnet tekitav. Ja kuigi žanriks on samamoodi "young adult" soovitaksin seda raamatut absoluutselt igas eas inimestele.

    VastaKustuta
  2. Tekitad põnevust :) Ainuke jama, et ma nii hirmsasti armastan emakeeles ja hästi kiiresti lugeda, et seetõttu muukeelseid raamatuid eriti kätte ei võta.

    Kuigi võiks ju proovida...

    VastaKustuta
  3. Ma seda Wonderit ka olen vaadanud ja osta mõelnud. Peaks ikka ära tellima vist:) Ja John Green on üks hästi nutikas kirjanik küll, oskab hästi ja huumoriga keerulisi teemasid lahata. Film vist on ka tulemas selle raamatu põhjal?

    VastaKustuta
  4. Filmide osas on mind muidugi võimatu ümber veenda, aga seda inglise keeles ilukirjanduse lugemist, no seda asja ma mõtisklen veidike ja eks siis paistab. Nägin ise ka juba, et Greenil nii mitmeid asju ilmunud, mida eesti keeles muidugi ei ole. Ilmselt ikka tulevad kunagi, aga jah...

    VastaKustuta
  5. Ma ikka soovitan inglise keeles proovida, alguseks oleks tore võtta see The perks of being a wallflower. Autor on Stephen Chbosky. Kui ma õigesti mäletan, siis see on mõnusalt lihtsas keeles (ongi selline stiil tal seal) ja ma arvan, et see raamat sobiks sulle küll. Ja muide, sellest tehtud film on tõesti hea. Päriselt ka:) Ma võin isegi laenata seda sulle, saad oma silmaga kaeda.

    VastaKustuta
  6. Haa, sa panidki kümnesse! See on see Müürilille-raamat ju ja see meeldis mulle tõepoolest, isegi imestasin, et see oma stiililt ja sõnavaralt hästi lihtsake, aga no oli nauditav. Ja siis kui ma neid üksikuid pärle meenutan, mõtlengi, et peaks ikka rohkem noortekaid ette võtma.

    VastaKustuta
  7. Wonder on ka päris lihtsas keeles (ikkagi noortekas ju). Minu jaoks oli inglise keeles lugemine kättevõtmise asi. Esimene raamat murdis barjääri ja nüüd eelistan tihtipeale tõlgetele originaalteksti. Eriti arvestades meie väga kõikuvat tõlkekvaliteeti, mille kehvast näitest ka Su järgmises postituses juttu.
    Aga kui ei julge ingliskeeli ette võtta, siis üks linnuke siristas, et selle tõlkeõigused on Eestisse ostetud ;)

    VastaKustuta
  8. Wonder on ka lihtsas keeles, ikkagi noortekas. Minu jaoks oli inglise keeles lugema hakkamine kättevõtmise asi. Esimene raamat murdis barjääri, edasi läks lihtsamalt. Aga kui ikka ei julge, siis kuuldavasti on Wonderi tõlkeõigused juba Eestisse ostetud.
    Aitäh Wallfloweri-soovituse eest, polnud varem kuulnudki, tahaks lugeda/näha. Muide, autor on ise ka režissöör, ehk seepàrast saigi hea filmi?

    VastaKustuta
  9. Noortekirjandus, muide, on täiskasvanute seas aina populaarsemaks muutunud:)

    http://www.cbsnews.com/videos/young-adult-books-are-fastest-growing-market-for-publishers/

    VastaKustuta